Eesti Kohapärimuse Keskus kogub andmeid pühapaikade kohta

Tänavu toimub Rapla kihelkonnas Muinsuskaitseameti koordineerimisel looduslike pühapaikade uuring. Selle eesmärgiks on põhjalikult läbitöötatud arhiiviandmete alusel selgitada, millised on Rapla kihelkonna looduslikud pühapaigad, kus nad asuvad ja milline on nende hetkeseisund.

Kuivõrd süstemaatilised intervjuud ei ole uuringus ette nähtud, ei jõua uurijad kõigini, kes pühapaiku teavad-tunnevad. Seepärast on oluline pakkuda võimalus uuringule kaasa aidata ka omal initsiatiivil.

Seega on 26. aprillil Raplasse oodatud kõik, kes soovivad edastada infot teada olevate looduslike pühapaikade kohta. Oluliseks võib osutada ka vaid üks kohanimi või pisike mälestuskild.

Teabepäeval tutvustame ka uurimistööde käiku ja seni registreeritud pühapaikade nimekirja. Võimalus on pühapaikade asukohti kaardil täpsustada.

Ehkki uuring keskendub riikliku kaitseta paikadele, on teretulnud ka info nii looduskaitse kui muinsuskaitse all olevate paikade kohta, sest tihti on need kohad kaitse alla võetud ilma suulist pärimust kirja panemata.

Teabepäevale on oodatud ka maaomanikud, kelle territooriumil pühapaigad asuvad.

Infopäevale palume registreerida hiljemalt 24. aprilli lõunaks aadressil info@ekoke.ee.


OOTAME INFOT JÄRGMISTE TUNNUSTEGA PAIKADEST:

Looduslikud pühapaigad on kohad ja maastikud, kuhu on ande viidud, kus on ravitud, suheldud vaimolenditega, kogetud erilisi kogemusi. Need on kohad, mida on peetud pühaks, millega on inimestel vaimne ühendus ja millel on usuline või rituaalne tähendus ja/või funktsioon. Need võivad olla üksikud puud, puuderühmad ja metsad, allikad, jõed, ojad vm veekogud, erinevad maastikuvormid nagu künkad, orud, pangad, kivid, aga ka suuremad maa-alad. Neist kohtadest on toodud tervendavaid elemente: allikatest vett või muda, puudelt koort, pühadelt aladelt jõustavaid taimi.

Pühapaikadele viitavad ka kohanimed: näiteks Hiie-, Iie-, Iida-, Uku-, Taara-, Taari-, Toori-, Tooru-, Tõnni-, Hinge-, Nõia-, Risu-, Reo-, Risti-, Arsti-, Tohtri-, Ravi- ja Püha-osisega nimed, allikate puhul Silmaallika-nimi (silmade ravimise järgi), kivide puhul Liukivi (liulaskmiskombe järgi). Pühapaikades ja nende pinnases paikneb ande, mis on sinna toimingute käigus jäetud: maapinnas on säilinud näiteks münte, savinõude ja pudelite kilde, metallesemeid ravipraktikatest, sütt lõkketuledest jne.

Pühapaiku on ka lihtsalt pühaks nimetatud. Neid on hoitud ja eriliseks peetud, neisse on aupaklikult suhtutud, seal teistmoodi käitutud kui tavalisel maastikul.

Tihti on pühapaikadest kõneldud seoses mõne hiiuga nagu Kalevipoeg või Vanapagan. Kuivõrd pärimus on säilinud vaid fragmentaarselt, siis tasub teada anda ka hiiupaikadest. Need võivad ühtlasi olla olnud ka hiiepaigad, sest hiiu- ja hiiepärimus on sügavuti ühendatud. Ka on mõningatest pühakohtadest räägitud, et nad on asukohta vahetanud, näiteks, et järved on rännanud, mäed lennanud, puud kõndinud, kivid taevast tulnud jne. Sellistestki lugudest/kohtadest palun teatada. Ka jälgedest, lohkudest ja märkidest kividel võiks info edastada. Pühadusele võivad viidata kogemuslood vaimolenditest ja kummalistest nähtustest looduses. Võimalusel palume jagada ka selliseid lugusid.

Iga inimese suhe maastikuga on kuskilt maalt väga intiimne ja seepärast on ka loomulik, et teatud piiridest alates ei ole võimalik uurijatele teavet edastada. Samas uuritakse ka tänaste inimeste jaoks pühasid paiku, mitte ainult ajaloolisi. Kui tunnete, et tahaksite mõnest sellisest kohast kõnelda-kirjutada, mis on teile püha, millega on teil vaimne ühendus, siis on ka see teretulnud. Tänapäeval teatakse ju maastikul palju nö energeetiliselt laadivaid, tervendavaid kohti, millest pole ajaloolist teavet. Ehkki arengukava tegeleb nö vanade kohtadega, on väärtuslik ka info tänapäeval inimesi kõnetavatest kohtadest.

Kuivõrd püha maastik on terviklik, siis kogume rõõmuga kokku ka kõik teated ja lood vanadest kabelikohtadest. Lõuna-Harju on mitmesuguste Kabeli-nimeliste kohtade osas üsna rikas.


MILLISES VORMIS INFOT OOTAME?

Oodatud on nii üksikud kohanimed ja teated kui ka rahvajutud, nn legendid, ja kindlasti ka inimeste enda kogemuslood eelkirjeldatud paikadest. Soovitame ka kirjutada kaitsealustest kohtadest, sest tihtilugu on nad kaitse alla võetud ilma pärimust ja vaimset tähendust kirja panemata.

Info palume edastada kas 26. aprillil Rapla Keskraamatukogus teabepäeval või saata e-posti teel aadressile metssalu@ekoke.ee. Kirjutada võib ka paberil aadressile Jüri Metssalu, Võsa 23, Rapla 79 514.

Paikade kohta palume lisada ka asukohakirjelduse ja võimalusel mõne foto. Kui aga pildistada pole võimalik, siis piisab ka lihtsalt kirjalikust infost. Kui kirjutada pole mahti, võib teha väikese video- või helisalvestuse ja seda üle interneti jagada.

Kõigile kaastöödele palume juurde kirjutada ka enda andmed: ees- ja perekonnanimi, aadress, soovitatavalt ka vanus. Kindlasti palume mainida ka seda, kellelt või kuskohast on teave kuuldud/saadud.


RAPLA KIHELKONNA KÜLAD

Ootame infot Rapla kihelkonna pühapaikade kohta praeguse haldusjaotusega järgmistest küladest :

Ahekõnnu, Alu, Alu-Metsküla, Aranküla, Haakla, Hagudi (alevik ja küla), Hertu, Hiie, Iira, Jalase, Juula, Järvakandi, Kaerepere (alevik ja küla), Kaigepere, Kalbu, Kalevi, Keava, Kehtna, Kehtna-Nurme, Keo, Kodila, Kodila-Metsküla, Koigi, Koikse, Kuku, Kumma, Kuusiku, Kuusiku-Nõmme, Kõrgu, Käbiküla, Kärpla, Laeste, Lalli, Lellapere, Lellapere-Nurme, Linnaaluste, Lipa, Lipametsa, Lipstu, Loe, Lõpemetsa, Mahlamäe, Metsaääre, Metsküla, Mõisaaseme, Mällu, Nadalama, Nõlva, Nõmme, Nõmmemetsa, Nõmmküla, Oela, Ohekatku, Ohukotsu, Oola, Palamulla, Palasi, Paluküla, Purku, Põlli (osaliselt), Põllu (osaliselt), Põlma, Põrsaku, Pühatu, Raela, Raikküla, Raka, Rapla, Ridaküla, Riidaku, Risu-Suurküla, Rõue, Saksa, Saunaküla, Seli-Nurme, Selja, Sikeldi, Sooaluste, Sulupere, Tamme, Tapupere, Tuti, Tõrma, Ummaru, Uusküla, Vahakõnnu, Valli, Valtu, Valtu-Nurme, Vastja, Väljataguse, Äherdi, Ülejõe (Märjamaa vald), Ülejõe (Rapla vald)

***
Toimumas on ka Hageri kihelkonna pühapaikade uuring. Vastav infopäev leiab aset 30. mail Hageris.