Elukoha registreerimine

 

Elukoha registreerimine on vajalik, et riigi ja kohaliku omavalitsuse asutused saaksid osutada oma territooriumil elavatele elanikele avalikke teenuseid ning tõhustada teabevahetust ja koostööd.

Elukoha andmeid muudetakse:

  • inimese esitatud elukohateate alusel;
  • inimese elukohateate või välisriigis püsiva elukoha andmete registreerimise taotluse alusel, kui inimene asub püsivalt elama välisriiki;
  • linna- või vallavalitsuse algatusel;
  • ruumi omaniku õigustatud nõudmisel;
  • kohtulahendi alusel, millega inimene kaotab õiguse ruumi kasutada;
  • elukoha aadressi aluseks oleva haldusterritoriaalse korralduse või aadressikohaks olevate objektide nimede ja numbrite muutumisel;
  • välisriigi pädevalt asutuselt saadud andmete alusel, kui inimese elukoht on välisriigis.

Elukohateadet on võimalik esitada  elukoha aadressi järgsele valla- või linnavalitsusele:

  • kohale minnes;
  • saates posti teel ja lisades elukohateatele koopia isikut tõendava dokumendi isikuandmetega leheküljest;
  • saates digitaalse allkirjaga e-posti teel;
  • kasutades rahvastikuregistri e-teenust teabeväravas Eesti.ee (vajalik ID-kaardi, ID-kaardi lugeja ja ID-kaardi PIN-koodide olemasolu).

ELUKOHATEATE BLANKETT (täidetav blankett avaneb vajutades aktiivsele tekstiosale). Blankett on ka kirja lõpus. 

Elukohateate peavad allkirjastama kõik elukohateatel esitatud täisealised isikud, välja arvatud eestkostetavad.
Püsivalt välisriigis elava Eesti kodaniku elukoha registreerimise eesmärk on teavitada rahvastiku-registrit tema aadressiandmetest välisriigis.
Eestist lahkumisel saab inimene esitada oma välisriigis asuva elukoha andmed Eestis asuvale linna- või vallavalitsusele elukohateatega

Esitatavad andmed
Elukohateates esitatakse ühe elukoha aadressiandmed. Koos elavad isikud võivad esitada elukohateate ühiselt ning kindlasti tuleb teatel esitada ka alaealiste laste andmed. Teatel kinnitatakse allkirjaga rahvastikuregistrisse kandmiseks esitatud elukoha andmete õigsust.

Elukohateates märgitakse elukohana ruumi aadress, mis peab olema alaliseks elamiseks kasutatav elamu või korter. Erandina ei tehta seda siis, kui inimene soovib elukohana registrisse kanda talle kuuluva ehitatava hoone või muu talle kuuluva ruumi aadressi või kui inimene tõendab, et kasutab elukohana ruumi, mis pole eluruum.

Ruumi omaniku nõusolek
Kui inimene ei ole elukohateates märgitud ruumi omanik, tuleb lisada teatele koopia ruumi kasutamise õigust tõendavast dokumendist, näiteks üürilepingust, või ruumi omaniku luba. Loana käsitletakse allkirja elukohateatel või nõusolekut eraldi dokumendina.

Teise hooldusõigusliku vanema nõusolek

Alaealise lapse elukoha registreerimiseks tuleb esitada teise hooldusõigusliku vanema kirjalik nõusolek. Nõusolek tuleb esitada ka siis, kui alaealise lapse elukoht esitatakse Eestist välisriiki või vastupidi.

Allkirjastatud nõusolek tuleb märkida või lisada elukohateatele.

Lisainfo rahvastikuregistri spetsialistilt: tel 4890543, e-post: eha.tolm@rapla.ee