3.02.18

 

 

Tere tulemast Rapla valda!

Kui uudishimulik külaline tahab teada, missugune on Kesk-Eestist pisut läänepoolsesse ilmakaarde hoidev üle 13 tuhande elanikuga Rapla vald, siis tea, et

  • Siinkandis - Kuusikul - on talvel Eestimaa kõige külmem paik.
  • Siin peeti muiste Raikküla kärajaid.
  • Meie kanged talupojad astusid üles ühes ajaloo suursündmuses: Mahtra sõjas.
  • Meie valla Lipa külast on pärit suur Eesti luulejata, teoloog ja filosoof Uku Masing.
  • Pealinna Tallinna poolt maanteed pidi tulijale hakkavad seitsme kilomeetri kauguselt silma kaks hõbedast tippu. See on 1901.aastal ehitatud Rapla Maarja-Magdaleena kirik, ainus kahe torniga ilusaim ja uhkeim Eestimaa maakirik, mida välismaalased on nimetanud katedraaliks.


Tulla saab mitmel moel
Rapla valda ja linna ei ole Eestimaa ühestki äärest kauge tulla, ligipääs on igast ilmakaarest. Kõige rahvarikkam asustatud punkt Rapla linnast on poolesaja kilomeetri kaugusel asuv Eesti pealinn Tallinn. Tulla võib maanteed pidi, raudteed pidi - valla piiridesse jääb Hagudi ja Rapla raudteejaam, siit edasi saab Pärnu ja Viljandi poole, kui nimetada tähtsamaid kohti.


Kõlab vürtsikalt, aga on täiesti reaalne, et tulevikus saab siiakanti ka õhuteed pidi. Rapla vallas Iira külas 5 kilomeetri kaugusel Rapla linnast asub Rapla lennuväli. Nutikad pead on aga juba visandanud Rapla lennuvälja etapiti arendamist ja mõelnud niisugusele lennuväljale, kuhu on asja ka väikelennukitel. Nii et kutse "Tere tulemast Raplasse õhuteed pidi!" ripub juba õhus.

 

Pindala:

860 km²

Elanikke:

seisuga 01.01.2018

13334 Rapla vallas 
5138 Rapla linnas

Külasid:

83

Alevikke:

5

Linn:

1

 

Rapla linn

Kunagisest Alu rüütlimõisa kirikukülast on tänaseks saanud Tallinna-lähedane ligi kuue tuhande elanikuga väikelinn Rapla, maakonna ja valla suurim keskus, oma mõttelise "vanalinnaga", mille moodustavad kirik, 18. sajandi viimasel veerandil ehitatud vapipildiks saanud kivisild üle Vigala jõe, praeguse ühisgümnaasiumi algklassidemaja (1927), pangahoone (1928), omaaegne haridusseltsimaja (1933) – praegune kultuurikeskus.

Omavalitsuslik staatus linnal küll kadus 1. jaanuarist 2003 pärast ühinemist vallaga aastal 2002, kuid tegelikult on ta oma funktsioonidega kõigiti olemas. Ka skulptor Elo Liivi käe all sündinud pronksist Linna Peaga jätkuvad traditsioonid. Vald võib muidugi uhkust tunda, et maakonna ainus linn ja keskus on just tema piirides. Kui rääkida kirikutega seoses elujõulisest kihelkondlikust haldusjaotusest, siis siin on Rapla kihelkond ampsanud tükikese Kehtna, Järvakandi ja Raikküla vallast. Aastaid on tähistatud Rapla kihelkonnapäeva 22.juulil väga sisukate konverentsidega.
Linnas on vajalikud asutused - haigla, apteek, hooldekodu, lasteaiad.

Linnas on kolm keskharidust andvat kooli: ühis-, vesiroosi ja täiskasvanute gümnaasium, rakenduskõrgkooli õppekeskus ning muusikakool. Huvihariduslikult saavad nii lapsed kui ka täiskasvanud end täiendada kunstiseltsis, mis on tegutsenud kümme aastat.

Rapla on olnud mõned aastad helilooja Raimond Valgre kodulinn.

 

Alu alevik

Mõne kilomeetri kaugusel Rapla linnast elab ligi 950 inimest. Aleviku sümboliks kandilise torniga lossitaoline mõisahoone, tiigid ja luiged. Teated mõisa kohta pärinevad 1409. aastast. 1695. aastast on esimesed teated kooli kohta. Elukestva õppimise eeskuju Hans Tiismann on võrsunud just Alust, kes maailma misjonärina rännates oli 10 aastat ka Alu algkooli õpetaja. Tema sünnikohta tähistab mälestuskivi.

Praegu on Alus algkool, lasteaed ja raamatukogu.

 

Hagudi alevik ja küla

Tallinna poolt umbes seitse kilomeetrit enne Raplat asub Hagudi alevik ja küla, mille esmast asustust on märgitud 1447.aastal Hakude nime all. Praegu on siin kodukoht rohkem kui kolmesajale inimesele. 1998 ehitatud koolimaja looduskaunis kohas on elu keskuseks. Siin on põhikool, lasteaed, huvikeskus, raamatukogu. Sajand tagasi ehitatud raudteejaam teeb liikumise hõlpsamaks.

Kuulsa meresõitja Adam Johann von Krusensterni nimi ehib Hagudi minevikku. Tema mälestuseks seisab mõisa sissepääsul kasvava kaitsealuse põlistamme all Rapla harrastuskunstnik Ermi Littoveri kujundatud graniitrahn.


 

Juuru alevik

Juuru nimi tuleb juurest, nõnda vestab legend. Tõesti, praeguse Juuru kohal mühanud vanasti hiietammik, kuhu üks katoliku munk oli suurte kändude ja juurikate vahele ehitanud kabeli, mis oli hilisema kiriku eelkäijaks.

1200. aasta paiku kuulus paikkond muistse Harjumaa kaguosas metsa- ja sooderikkal alal asunud Loone muinaskihelkonda, pärast maa vallutamist aga Hageri kirikukihelkonda. Kui 1238. aasta paiku rajati Juuru kiriklik keskus koguduse ja kirikuga, moodustati ka eraldi Juuru kihelkond (praeguste osaliselt Kehtna, Käru ja Rapla valdade territoorium).

1241. aastast pärinevas Taani Hindamisraamatus leiab Juuru esmakordselt mainimst kui Juriz, järgnevatel sajanditel aga kui Jurenkulle, Jörden ja Juro.

Praegu elab Juurus ligi 500 inimest. Juurus asuvad kool, lasteaed, raamatukogu, Mahtra talurahvamuuseum.

 

Kaiu ja Kuimetsa

Kaiu ja Kuimetsa nimed on omavahel seoses:
Kunagi väga vanal ajal, kui Eestimaal olnud vähe inimesi, otsinud üks mees endale naist. Tulles läbi inimtühjade metsade, näinud ta praeguse Kaiu kohal ees kõndivat naist. Mees hüüdma: "Kai-uuu! Kai-uuu!", et naine teda ootaks. See aga kartnud võõrast meest ja kiirendanud sammu. Kuskil praeguse Kuimetsa kohal kadunud naine lõplikult mehe silmist. See ohanud: "Kadus kui metsa!" - sealt siis Kuimetsa nimi.

Esmakordselt on Kaiu küla märgitud juba 13. saj. algul, kui Taani kuningas tegi annetusi Kaiu Tsistertslaste Ordule.
Kaiu alevik ei asu mitte ajaloolises Kaius (nüüd on see Vana-Kaiu), vaid on tekkinud Kasvandu küla kaguossa ja hiljem sellest eraldunud.

· 1842 asutati Kasvandu külakool, mis jäi veerandsajandiks kihelkonna ainsaks kooliks
· 1893 asutati Kaiu laulu- ja mänguselts
· 1907 asutati Kaius raamatukogu
· 1912 avati Kaiu ministeeriumikool

Kuimetsa (Quiuames) küla on esmakordselt mainitud 1241. aastal Taani hindamisraamatus. 1286 sai Tallinna naistsistertslaste klooster kinkeaktiga oma valdusse Kuimetsa ja Kaiu ümbruse maa-alad. 1345. aastast on teateid kloostrimõisa kohta.
Jüriöö ülestõusu järel läks Kaiu Harjumaa ordule. Feodaalse killustumise perioodil XV ja XVI sajandil jagunes Juuru kihelkond taanlaste ja Tallinna kloostrite vahel. Kihelkonna idapoolse osa, Kuimetsa ja Kaiu ümbruse uueks peremeheks sai Tallinna naistsistertslaste klooster. XV sajandi esimesel poolel ehitati Kuimetsa kloostrimõisa kaitseks Tornlinnus (arvatavasti aastal 1412). Linnus hävis 1574 Liivi sõja ajal.
Kuimetsa on nö ajaloolises plaanis veelgi leidnud äramärkimist. Nimelt asub Kuimetsa lähedal karstiala, mis on tuntud Ida- või Iidaurkeina. Kuigi ühtki kohanime ei mainita, peetakse just neid muistsete harjulaste pelgukoobasteks, millest Läti Henrik räägib seoses sakslaste ja nende liitlaste sõjakäiguga 1220. a.

Väga suur olnud aga liivlaste röövsaak, kes, olles piiranud sisse harjulaste maa-alused koopad, kuhu need olid harjunud alati pelgu minema, lämmatasid kõik, nii mehed kui naised, tehes suitsu ja tuld koobaste suus, suitsutades ööd kui päevad. Ja ühed juba hinge vaakuvana, teised poolsurnuna, kolmandad surnuna koobastest välja tirinud, tapsid nad need ja viisid teised vangi ja riisusid kogu nende vara ja raha ja riided ja palju saaki. Aga lämbunuid oli kõigist koobastest umbes tuhat inimhinge mõlemast soost. Ja pärast seda pöördusid liivlased koos sakslastega tagasi, õnnistades jumalat, et ta ka harjulaste kõrgid südamed oli ristiusule alandlikuks teinud.

Henriku Liivimaa kroonika, Olion 1993, lk. 150.

 


Kuusiku alevik

Elu on koondunud peamiselt mõisasüdamesse, kus on lasteaed-päevakeskus, milles teenindab lugejaid raamatukogu väliteeninduspunkt. Jalutajaid ja tervisesportijaid rõõmustab kaunis park. Lähedal asub lennuväli, kus aktiivselt tegutseb Eesti Langevarjuklubi ning teised lennundushuvilised. Praegu on Kuusikul umbes 250 inimest. Mõisa kohta loe ka allpool.

Kodila küla

Asustust on mainitud 1241, mõisa Koddil kohta on teateid aastast 1436. Ligi poolteist sajandit tegutsenud kool, mis praegu on põhikool ja asub uues majas ning on koos raamatukogu ja lasteaiaga elu keskuseks. Kodilas elab praegu üle kolmesaja inimese.


"Kuldsest ringist" 

Keda huvitab mõisate elu-olu ja arhitektuur, sellel tasub Rapla vallaski ringi vaadata. Maakonna praegustesse piiridesse kuulunud sadat mõisa koos kõrval mõisatega on selle ala asjatundja Juhan Maiste nimetanud "kuldseks ringiks". Mitmedki neist jäävad Rapla valda, igaühel sajanditepikkune ajalugu.

Mõisad ei ole ainult minevikuobjektid. Endised terviklikud kompleksid on hakanud tänapäevaselt elustuma ja mõnel pool saanud kohaliku elu keskuseks. Uhke neogooti stiilis Alu mõis on kaitseministeeriumi kasutuses ja samas ka rahvale avatud: seal on esitatud kirikumuusika festivali ja klassikalise muusika kontserte, korraldatud pidulikke vastuvõtte. Seli mõisas asub tervisekeskus. Kodila, Purila ja kuulsa meresõitja Adam Johann von Krusensterni sünnikodu Hagudis kuuluvad eravaldajatele, kes on hoolitsenud hoonete kordategemise eest või hakkavad seda tegema. Valtu ilusast mõisasüdamest ei ole midagi järel, kuid osa kõrvalhooneid siiski on olemas ja ees seisab mõisaala detailplaneering.

Kuusikut on mõisana mainitud 15. sajandil (1467), asustus oli sellel alal aga juba 13. sajandil. Omapärases tänaseni koos pargiga säilinud arhitektuuriansamblis väärib tähelepanu puidust härrastemaja, töölistemajad, tallid ja laudad, tootmishooned. Mõisas on olnud viinaköök ja vaseveski, tärklisevabrik. Kuusikust sai Eesti Vabariigis pärast maa eraldamist asunikele ja mõisametsa liitmist riigimetsaga tolleaegse põllutööministeeriumile alluv üks suuremaid riigimõis, kus hakkas tööle karjakontrollassistentide kool. Mõisa territooriumile rajatika uurimis- ja katseinstituut.

Praegu asub mõisa peahoones lasteaed, valitsejamajas raamatukogu ja päevakeskus.

 

 

 

 

 

 

 

Toimetaja: KATRIN KRUUSIMÄGI