« Tagasi

Ohutu liiklemine on igaühe õigus ja kohustus!

Politseitööga saab mingil määral mõjutada liiklejaid seadusekuulekalt käituma, kuid tegelikkuses sõltub turvaline liiklemine igast liiklejast endast. Selleks ei ole rohkem tarvis kui jätta liigselt riskeerimata, olla teadlik,  hooliv ja tähelepanelik ning teadvustada seda, et õnnetused juhtuvad igal pool, päris inimestega.

Politsei tugineb patrullipiirkondade ja ülesannete määramisel paljuski liiklusõnnetuste statistikale, mis tekitab jätkuvalt muret. Eesti liikluses on käesoleva aasta 25. juuli seisuga hukkunud 29 inimest. Vigastada saanud inimeste arv on 858.  29-st hukkunust 11 ei kasutanud turvavarustust. Kui rääkida konkreetselt  Raplamaast, siis on hukkunud üks inimene ja vigastada saanuid 20. Vigastada saanute hulgas on neid, kes on saanud kriimustusi ja põrutusi, aga ka neid, kelle vigastused on olnud sellised, et traagilisest tagajärjest pääsesid nad vaid tänu heale õnnele.

Valdavalt on liiklusõnnetuste põhjuseks tähelepanematus, liigne sõidukiirus ja valed juhtimisvõtted. Kõiki neid saab tegelikult iga juht vältida, paraku seda alati ei tehta. Kindlasti tuleb mõista seda, et sõiduki rooli peab minema puhanuna ning kainena,  kinnitada turvavöö ja nõuda seda ka teistelt sõitjatelt. Juhtides on oluline olla tähelepanelik ümbritseva suhtes, tegeleda vaid juhtimisega ja pidada kinni liiklusreeglitest. Juhtimise ajal nutiseadmes sõnumite saatmine loob olukorra, kus sõiduk (k.a jalgratas) läbib hulga meetreid nii, et keegi päriselt sõiduki juhtimisele ei keskendu. Just sellised „juhita" hetked  on paljude liiklusõnnetuste põhjuseks.

Tähelepanu, keskendumine ja liiklusreeglitest kinnipidamine laieneb tegelikkuses kõigile, kes liikluses mingil moel osalevad. Kui jalakäija käib silmad telefoniekraanil ja kõrvaklapid peas, ei ole lootustki, et nähakse ja kuuldakse läheduses toimuvat ja suudetaks sellele adekvaatselt reageerida.

Kindlasti on oluline hakata juba varakult kodus lastele selgitustööd tegema. Tuleb harjutada neid turvavööd kasutama ja  jalgrattaga sõitmisel kiivrit kandma. On oluline teada, et helkurite ja pidurite olemasolu jalgrattal ei ole vajalik politsei jaoks, vaid eelkõige ikka lapse enda turvalisuse pärast, siis on laps nähtavam ning kaitstum.

Rikkujate selgitused näitavad ükskõikset suhtumist

Liiklusreeglite vastu eksinud annavad politseile oma teo kohta väga erinevaid, usutavaid ja vähemusutavaid selgitusi. Enda käitumisviisi põhjendamiseks on inimesed enamasti välja toonud tähelepanu hajumise, kuna on jäänud muusikat kuulama või kaasreisijatega jutustama, väsimuse ning seetõttu on olnud soov kiiresti koju jõuda ja ka selle, et arvatakse, et ollakse hommikuks kaineks saanud. Aeg-ajalt leidub ka kummalisi ja kurioosseid põhjendusi. Näiteks on toodud põhjenduseks see, et kogu õhtu joodi sidrunivett ning keegi oli ilmselt sellesse salaja alkoholi kallanud.

Samuti on põhjendatud telefoni kasutamist ja turvavöö mittekinnitamist sellega, et on olnud lihtsalt kiire. Mõni on tunnistanud, et ei oska põhjendada, miks kiiruseks on olnud 155km/h, kuigi tegelikult ei tahetud nii kiiresti sõita.

Liiklusrikkujate põhjendused tunduvad ühelt poolt inimlikud, teisalt näitavad need ilmekalt, et paljud juhid suhtuvad liiklusreeglitesse ja turvalisusesse ükskõikselt. Auto juhtimine on igapäevane rutiinne tegevus, ohutusele tähelepanu ei pöörata või sellele ei mõelda. Liiklusreeglite eiramise eest määratavat rahatrahvi ei võeta aga tõsiselt, sest peale trahvi tasumist on kõik jälle korras. Kui politsei võtab karistusena ära juhtimisõiguse või taotleb kohtult aresti määramist, alles siis meenub rikkujale tema pere, haiged vanemad, töökoht, mis eeldab juhtimisõiguse olemasolu. Miks alles siis?

Paljud leiavad, et politsei teeb tööd vales kohas ja pöörab tähelepanu valedele rikkumistele. Samuti ollakse arvamusel, et nende poolt toimepandud rikkumine on vähetähtis. Klišeeks muutunud väljend „püüdke pätte" ei ole paljude kõnepruugist veel kusagile kadunud.

Kõigile neile, kes politseile oma rikkumise kohta selgitusi annavad tahan öelda seda, et vahet ei ole millise usutava või vähemusutava vabanduse te oma kiiruseületamisele, joobes juhtimisele või mis iganes muule seadusrikkumisele välja mõtlete, siis õnnetuse põhjustamisel ei maksa see midagi. Rikkumise toimepanemine on kas hoolimatu või tahtliku käitumise tagajärg. 

Õnneks on palju rohkem neid, kes hoolivad turvalisest keskkonnast, hoolivad teistest inimestest, on kannatlikud ja ei ürita iga hinna eest oma õigust taga ajada. Tänu sellistele inimestele jäävad toimumata paljud plekimõlkimised ja traagilised õnnetused. Väga paljud näitavad oma hoolivust välja sellega, et teavitavad politseid ohtlikke manöövreid tegevatest juhtidest või sekkuvad muul moel- ei lase purjus tuttavat rooli, manitsevad kiiruseületamise eest, nõuavad turvavarustuse kasutamist jne. Politsei ei jõua kõiki teateid kontrollida, kuid võin kinnitada, et tänu kaasliiklejatelt saadud kõnedele oleme tabanud mitmeid joobes või muul moel ohtlike juhte. Aitäh Teile!

Rapla politsei esindajana on minu tagasihoidlikuks sooviks see, et kellegi tee ei katkeks ootamatult ja kõik jõuaksid planeeritud sihtkohta!

Turvalist liiklemist!

Margus Kaldma

Rapla politseijaoskonna patrullitalituse juht