« Tagasi

Rapla linna joogiveest

Viimasel ajal on sotsiaalmeedias olnud juttu Rapla vee kvaliteedist. 

AS Rapla Vesi juhataja Tarmo Ärmpalu kinnitab, et Rapla vesi on joogikõlblik ja selle tarvitamine ei põhjusta meie tervisele mingit ohtu ning selgitab, millest on tingitud vees kohati sademe teke ja kloorimaitse.

Rapla linna joogivees aeg-ajalt sisalduvad mustad tükid on toru seintelt lahti „pääsenud" sade.  Hetkel on torustike seintelt lahti pääsev sademe hulk suurem kui tavapäraselt,  kuna esineb palju torustike häiringuid - linnas käivad mitmes paigas ehitustööd ja ehitustööde piirkonnas paiknevad rekonstrueerimata veetorustikud. Sarnaseid torustike häiringuid kaasnevad elektrikatkestuste korral ja tuletõrjehüdrantide kasutamisel. Kui probleemne olukord on toimunud, siis lahendus tarbija jaoks võib võtta aega mitu päeva, kuna ringlusesse pääsenud sade kandub mööda torustiku laiali ja ainuke võimalust sellest vabaneda, on sade kraanist või hüdrandist välja lasta. Probleemi tagajärjel ummistuvad ka koheselt tarbijate paigaldatud filtrid. Ettevõte saab probleemist tavaliselt teada peale teavitust tarbija(te)lt.

Rapla linna joogivett ammutatakse üle 200 m sügavuselt maapõuest, kus sisalduvad looduslikult nii raua-, väävli- jm looduslikud bakterid. Antud bakterid ei ole tervisele ohtlikud. Tervisele ohtlikud on Escherichia coli ja Coli-laadsed bakterid (fekaalne reostus), mida ei ole Rapla linna veevõrgust avastatud. Maapõuest ammutatav põhjavesi sisaldab alati baktereid, erinevaid keemilisi aineid ja ühendeid, tegemist ei ole destilleeritud veega. Joogivee analüüse veevõrgust võetakse vastavalt Terviseameti poolt heaks kiidetud proovivõtukavale kord kvartalis.

Kloori on kasutatud veetöötlusele hoolduse tegemiseks: filtrite ja veemahuti pesemiseks. Ammutatavas põhjavees esineb väävlibakterite-laadsed bakterid, mille vohamise vältimiseks võib-olla vajalik kasutada kloori. Väävlibakterid on tervisele ohutud, nende vohamise korral on oht filtrite ummistumiseks ja suurtes kogustes bakterid moodustavad pesakondi, mis võivad olla nähtavad inimsilmale. Probleemiga tegeletakse ja proovitakse leida tarbija jaoks sobivamaid lahendusi, välistada ei saa vajadust lisada vette igapäevaselt kloori, kuna kuidagi tuleb saada bakterite levimine kontrolli alla. Tarbijatele antavas joogivees võib olla jääkkloori sisaldus kuni 0,5 mg/l vastavalt Sotsiaalministri määrusele nr 82 Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid.