Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumiseks saab toetust küsida alates juuni algusest

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumiseks või reovee kogumise nõuetekohase mahuti paigaldamiseks saab Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) kaudu hakata taotlema toetust alates 5. juunist.  Keskkonnaminister Siim Kiisler kinnitas17. mail toetuse taotlemise korra ja tingimused.

„Juba enne vooru avamist on huvi selle toetuse vastu väga suur, mis kinnitab, et sellist võimalust oli ka väga vaja. Meie huvi on saada ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga võimalikult palju liitujaid. Ühiskanalisatsioon on oluliselt mugavam ja soodsam kui pidev reovee äraveo tellimine, lisaks on siis kindel, et reovesi saab kokku kogutud ja puhastatud  nii nagu vaja ning keskkonda ega põhjavett ei reostata," selgitas keskkonnaminister Siim Kiisler.

Toetust saavad taotleda nende piirkondade elanikud, kelle majapidamine asub reoveekogumisalal, mille reostuskoormus on üle 2000 tarbija. Selliseid alasid on hetkeseisuga Eestis 57. Seda, kas elukoht asub vastaval reoveekogumisalal, saab kontrollida keskkonnaregistrist.

Toetust saab küsida elamu ühendamiseks ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga või elamule kogumismahuti rajamiseks või ümberehitamiseks piirkonnas, kus puudub ühiskanalisatsioon ning kus on teada, et ühisveevärki ja -kanalisatsiooni lähima viie aasta jooksul ei rajata. Juhul kui ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumisvõimalus on olemas, siis antakse toetust vaid liitumiseks.

Toetuse suurus lähtub sarnaste ehitustööde tänavu jaanuaris välja selgitatud keskmisest maksumusest ning sõltub ehitustööde mahust ning rajatava torustiku pikkusest. Toetuseks on kokku ligikaudu 10 miljonit eurot, keskmised toetuste summad jäävad vahemikku 2000-2500 eurot. Arvestades liitumata majapidamiste arvu, võib sellest kõikide tarbeks väheks jääda.

Toetust ei anta elamu siseste torustike ehitustööde, sh veemõõdusõlmede rajamiseks, varasemalt teostatud tööde rahastamiseks ning hoonestamata või ehitusjärgus elamutega kinnistule torustiku rajamiseks.

Viimastel aastatel tehtud uurimistööd näitavad, et pooled eramajapidamiste individuaalsed joogiveesüsteemid ja reovee kohtkäitluslahendused ei vasta nõuetele ja ohustavad seetõttu nii põhjavett kui ka inimeste tarbitavat joogivett. Ka Riigikontroll osundas oma hiljutises põhjaveeteemalises auditis probleemile, et paljude Eesti alade kohta puudub info, kas ja kuidas seal reovett kogutakse.

Eelmisel aastal kontrollis Keskkonnainspektsioon koos omavalitsustega Harku, Saku ja Kohila valdades, kas eraisikute kinnistutel käib reovee kogumine nõuetekohaselt. Kontrollide tulemusel selgus, et nõuetele ei vastanud hinnanguliselt pooled kohtkäitlussüsteemidest. Eelkõige on see probleem iseloomulik endistele suvilapiirkondadele, kuhu on nüüd alaliselt elama asutud. Siin on ka igal kohalikul omavalitsusel oluline roll, tagamaks asjakohaste eeskirjade ning ehitus- ja keskkonnajärelevalve abil see, et piirkonna inimesed käitlevad reovett nõuetekohaselt ning suunaksid neid liituma ühisveevärgi-ja kanalisatsiooniga.

Alates 2000. aastast on Eesti joogi- ja reoveesüsteemidesse investeeritud ligi miljard eurot ning Eestis kasutab ühiskanalisatsiooni teenust 83% elanikest. Sellegipoolest on üle 2000 tarbijaga reoveekogumisaladel ligikaudu 15 000 majapidamist, kes ei ole liitunud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga.

Toetust saab hakata taotlema SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaudu. Taotlusvooru avamisest antakse teada üleriigilises meedias ja ka KIKi kodulehel.

Täpsem info tingimuste ja toetuse taotlemise protsessi kohta SA KIKi kodulehel