30.06.18

Vaatamisväärsused

360° aeropanoraam  www.estonia360.ee

 

foto Rapla kivisild on püstitatud vana puusilla kohale 19. sajandi lõpul. Praegune sild on ehitatud 1916. ja põhjalikult renoveeritud 2006. aastal. Sild on 27,5 m pikk ja 8 m lai ning kulgeb kiriku vahetus läheduses üle Vigala jõe. Kaheavaline ümarvõlvidega sild on laotud paekivist, jäämurdja nina graniidist. Rapla kivisild on ehitismälestisena kantud kultuurimälestiste riiklikusse registrisse.
   
foto  
Rapla sümboliks on vaieldamatult 1901. aastal valminud Rapla Maarja-Magdaleena kirik.
Rohkem infot kiriku kohta leiad siit.
   
foto 17. sajandist pärit ratasristid Rapla kirikuaias meenutavad kunagist surnuaeda.
   
Jõepromenaad valmis 2006. aastal. Asub Rapla linnas. Jõepromenaad on jalutajate meelispaik.
   
foto Pastoraat on teadaolevalt Rapla vanim hoone – ehitatud 18. sajandi viimasel veerandil. Hoones asub EELK Rapla Maarja-Magdaleena kogudus. Hoonesse on plaanis rajada kihelkonna muuseum.

Rapla pastoraadi peahoone kultuurimälestiste riiklikus registris.

   
foto Rapla Kultuurikeskus on põneva ekspressionistliku arhitektuuriga maaseltsimaja, valdavas osas säilinud autentsel kujul, heas tehnilises seisukorras ning tänaseni elujõuline.
Algse, 1932.a. koostatud Rapla Haridusseltsi hoone projekti autoriteks on arhitektid Karl Burman ja Anton Soans. Teostunud ja 1933. aasta hilissügisel valminud hoone projekteerisid aga August Volberg ja Edgar Velbri (viimane kasutas ka nimekuju Velber ja Velberg).
Infot Kultuurikeskuse kohta leiad siit.
   
foto 2006. aastal avati Rapla Kultuurikeskuse teisel korrusel Linda tuba.
Linda (sündinud Portsmuth) Raus oli rahvakunstilooja: saksofonist, akordionist, opereti- ja näitemängulavastaja, koorijuht, sadadele rahvatantsu- õpetaja, maakonna ja vabariigi rahvapidude üldjuht ja mitmekümnete stsenaariumide autor ning lavastaja.
   
foto Susi stuudio asub Rapla Kultuurikeskuse ruumides ning selle eesmärgiks on pakkuda kvaliteetset helisalvestusvõimalust. Stuudio on saanud oma nime tänaseks meie hulgast lahkunud ning Raplast pärit ettevõtte Eventech OÜ tegevjuhi Tõnu Susi austuse valduseks. Stuudio FB lehekülg on siin.
   
foto Rapla Kultuurikeskuses avati 2010. aastal Raplas lapsepõlveaastad veetnud helilooja Raimond Valgre auks Valgre tuba, kus on jäädvustatud helilooja elu, tegevus ja ennekõike looming nii sõnas kui pildis tapeedina seintele.
   
foto 1993. aastal kinkisid kuningriiklased Rapla linnale neljanäolise Linna Pea kuju, koos kohustusega see igal aastal, jüripäeva paiku puhtaks pesta. Kuju ütleb täistunnil eesti keeles kellaaega.
   
foto Alu Mõisahärra. Otto ja Rudolf von Lilienfeldi austuseks püstitati Raplasse Tallinna mnt 18 esisele haljasalale 2006. aastal. Autorid skulptor Raimo Kuusik ja sepp Toomas Tõnisson. Kuju ütleb täistunnil saksa keeles kellaaega.
   
foto Raplas Tallinna mnt 9 majas on elanud oma noorusaastatel helilooja Raimond Valgre (1913–1949).

Kultuurikeskuses avati 2010. aastal püsiekspositsiooniga Valgre tuba

   
foto Tallinna mnt 12 asuva Pangahoone (1932) projekti autoriks on eesti esimene kutseline arhitekt Karl Burman. Lisaks oli projekteerimisel ja tööjooniste valmistamisel abiks arhitekt Nikolai Kusmin.
2- ja keskosas 3-korruseline krohvitud fassaadiga kivist ärihoone on ehitatud funktsionalistlikus stiilis, art deco´like ja uusklassitsistlike elementidega. Hoone on üldjoontes sümmeetrilise ülesehitusega, kuid mahtude paigutuse ja plaanilahenduse poolest liigendatud. Vastukaaluks rahulikumas võtmes peafassaadile on hoovifassaad oluliselt eklektilisem ning selle kujunduses on kasutatud kaaremotiivi ja erinevaid aknakujusid. Esifassaadi keskteljel paikneva peasissekäigu ees on säilinud algne välisuks. Piirded ja väravad on kujundatud hoonega ühtses stiilis. Hoone on ehitismälestisena kultuurimälestiste riiklikus registris.
   
foto 1977 valminud KEKi haldushoone, nüüdse Okta Centrumi projekteeris arhitekt Toomas Rein. Hoone on kui monument nõukogudeaegsele arhitektuurile. Hoones on kõik kaheksanurkne. Efektne on maja ruumilise peegeldusena näiv kaheksanurkne tiik. Nõukogude ajal käidi erilist hoonet uudistamas üle kogu Nõukogude Liidu ja see on pälvinud ka rahvusvaheliselt tähelepanu.
   
foto Ohulepa mõisa aidamehe maja oli lauluisa Friedrich Reinhold Kreutzwaldi (1803–1882) üks noorpõlve elupaiku.
   
foto Rapla linnas Viljandi mnt äärde jääb suur rändrahn – Kalevipoja luisukivi ehk Kõpsoni kivi. Kivist räägib hulk legende, mis enamasti seotud Kalevipojaga.
   
foto Lõhislehine kask. Omapärane ja harva esinev kase vorm, kasvab Raplas Viljandi mnt 6 hoovis.
   
foto Priiuse tamm istutati Raplas pastoraadi ette 1816. aasta pärisorjuse kaotamise auks. Täpne istutamise aeg on teadmata, tähistatud mälestuskiviga.
   
 

Ausambad ja mälestuskivid

foto Esimeses maailmasõjas ja Vabadussõjas langenud 142 Rapla kihelkonna mehe mälestuseks püstitatud omanäoline Saaremaa dolomiidist Vabadussammas pühitseti 30. septembril 1923 (autoriks skulptor Jaan Koort). 1940 see lõhuti ja taasavati 23. juunil 1989, skulptoriks Tõnu Maarand. Asub Rapla kirikuaias.
   
foto Mälestuskivi 1905. aasta mässu ja Teise maailmasõja ohvritele on püstitatud Rapla kiriku parki 1969. aastal, kui mälestusmärgi endisele asukohale hakati haldushoonet ehitama. Kavandi autor harrastuskunstnik Ermi Littover.
   
foto Brigaadikindral Märt Tiru (1947 - 2005) portreeskulptuur asub Rapla linnas.

Aastal 2000 määras Vabariigi President Lennart Meri kolonel Märt Tiru Kaitseväe juhataja kohusetäitjaks ja sama aasta juunis Eesti esimeseks brigaadikindraliks. Viimaseks teenistuspaigaks oli Tirule Ameerika Ühendriigid, kus ta töötas Eesti sõjalise esindajana.

   
foto Uuskülas vana vallamaja lähedal on eesti esimese kõrgharidusega helilooja Johannes Kappeli (1855–1907) sünnikoht.
   
foto Näitleja Enn Kraami (20.07.1943 - 18.06.2001) mälestuskivi Uusküla külas.
   
foto Uuskülas Sildema talus on sündinud Eesti Vabariigi peaminister Otto Tief (1889–1976), paik on tähistatud Eestis ainulaadse korstenmonumendiga. Mälestusplaadi kavandi autor kunstnik Ott Herodes.
   
foto Uuskülas Käära talus on kunstnik Kaarel Liimandi (1906–1941) sünnikoht.
   
foto Alu-Metskülas Tuisu talus on sündinud misjonär Hans Tiismann (1829–1886).
   
foto Skulptor Anton Starkopfi (1889–1966) sünnikoht Röa külas Kärneri talus.
   
foto Memoriaal 1941. aasta Rapla lahingu ohvritele. Asub Rapla kalmistul. Kavandi autor arhitekt Liina Jaanus.
   
   

 

Pingid

foto

Rapla linna aukodaniku Andres Ehini mälestuse jäädvustamiseks valminud pingikobar asub Rapla Keskraamatukogu õuealal. Pingil istuja saab kuulata luulet vanameistri enese esituses.

Andres Ehin (1940–2011) oli eesti kirjanik ja tõlkija.

Infot raamatukogu kohta leiad siit.

   
foto Eesti orelimuusika suurkuju, professor Hugo Lepnurme 100. sünniaastapäeval püstitati Rapla kirikuaeda pink.  Organist, kirikumuusik, helilooja ja pedagoog Hugo Lepnurm (1914-1999) oli kaua aastaid Rapla koguduse organist ja koorijuht.
   
foto Rapla linna keskväljakul on austusavaldusena heliloojale ja Rapla kunagisele kodanikule Toivo Kurmetile püstitatud muusikat mängiv pink. Toivo Kurmet (1949–2003) oli eesti helilooja, muusik ja ärimees.
   
   
   
   
   
   

 

Toimetaja: KATRIN KRUUSIMÄGI

Hetkel Raplas
Rapla kaamera