Tutvustus ja asukoht

20.10.16

Tere tulemast Rapla valda!

Kui uudishimulik külaline tahab teada, missugune on Kesk-Eestist pisut läänepoolsesse ilmakaarde hoidev ligi kümne tuhande elanikuga Rapla vald, siis tea, et siinkandis - Kuusikul - on talvel Eestimaa kõige külmem paik. Pealinna Tallinna poolt maanteed pidi tulijale hakkavad seitsme kilomeetri kauguselt silma kaks hõbedast tippu. See on 1901.aastal ehitatud Rapla Maarja-Magdaleena kirik, ainus kahe torniga ilusaim ja uhkeim Eestimaa maakirik, mida välismaalased on nimetanud katedraaliks.


Tulla saab mitmel moel
Rapla valda ja linna ei ole Eestimaa ühestki äärest kauge tulla, ligipääs on igast ilmakaarest. Kõige rahvarikkam asustatud punkt Rapla linnast on poolesaja kilomeetri kaugusel asuv Eesti pealinn Tallinn. Tulla võib maanteed pidi, raudteed pidi - valla piiridesse jääb Hagudi ja Rapla raudteejaam, siit edasi saab Pärnu ja Viljandi poole, kui nimetada tähtsamaid kohti.


Kõlab vürtsikalt, aga on täiesti reaalne, et tulevikus saab siiakanti ka õhuteed pidi. Rapla vallas Iira külas 5 kilomeetri kaugusel Rapla linnast asub Rapla lennuväli. Nutikad pead on aga juba visandanud Rapla lennuvälja etapiti arendamist ja mõelnud niisugusele lennuväljale, kuhu on asja ka väikelennukitel. Nii et kutse "Tere tulemast Raplasse õhuteed pidi!" ripub juba õhus.

 

Pindala:

24 335 ha

Elanikke:

seisuga 01.10.2016

9283 Rapla vallas 
5230 Rapla linnas

Külasid:

38

Alevikke:

3

Linn:

1

 

Rapla linn

Kunagisest Alu rüütlimõisa kirikukülast on tänaseks saanud Tallinna-lähedane ligi kuue tuhande elanikuga väikelinn Rapla, maakonna ja valla suurim keskus, oma mõttelise "vanalinnaga", mille moodustavad kirik, 18. sajandi viimasel veerandil ehitatud vapipildiks saanud kivisild üle Vigala jõe, praeguse ühisgümnaasiumi algklassidemaja (1927), pangahoone (1928), omaaegne haridusseltsimaja (1933) – praegune kultuurikeskus.

Omavalitsuslik staatus linnal küll kadus 1. jaanuarist 2003 pärast ühinemist vallaga aastal 2002, kuid tegelikult on ta oma funktsioonidega kõigiti olemas. Ka skulptor Elo Liivi käe all sündinud pronksist Linna Peaga jätkuvad traditsioonid. Vald võib muidugi uhkust tunda, et maakonna ainus linn ja keskus on just tema piirides. Kui rääkida kirikutega seoses elujõulisest kihelkondlikust haldusjaotusest, siis siin on Rapla kihelkond ampsanud tükikese Kehtna, Järvakandi ja Raikküla vallast. Aastaid on tähistatud Rapla kihelkonnapäeva 22.juulil väga sisukate konverentsidega.
Linnas on vajalikud asutused - haigla, apteek, hooldekodu, lasteaiad.

Linnas on kolm keskharidust andvat kooli: ühis-, vesiroosi ja täiskasvanute gümnaasium, rakenduskõrgkooli õppekeskus ning muusikakool. Huvihariduslikult saavad nii lapsed kui ka täiskasvanud end täiendada kunstiseltsis, mis on tegutsenud kümme aastat.

Rapla on olnud mõned aastad helilooja Raimond Valgre kodulinn.


Hagudi alevik ja küla

Tallinna poolt umbes seitse kilomeetrit enne Raplat asub Hagudi alevik ja küla, mille esmast asustust on märgitud 1447.aastal Hakude nime all. Praegu on siin kodukoht rohkem kui kolmesajale inimesele. 1998 ehitatud koolimaja looduskaunis kohas on elu keskuseks. Siin on põhikool, lasteaed, huvikeskus, raamatukogu. Sajand tagasi ehitatud raudteejaam teeb liikumise hõlpsamaks.

Kuulsa meresõitja Adam Johann von Krusensterni nimi ehib Hagudi minevikku. Tema mälestuseks seisab mõisa sissepääsul kasvava kaitsealuse põlistamme all Rapla harrastuskunstnik Ermi Littoveri kujundatud graniitrahn.


Alu alevik

Mõne kilomeetri kaugusel Rapla linnast elab ligi 950 inimest. Aleviku sümboliks kandilise torniga lossitaoline mõisahoone, tiigid ja luiged. Teated mõisa kohta pärinevad 1409. aastast. 1695. aastast on esimesed teated kooli kohta. Elukestva õppimise eeskuju Hans Tiismann on võrsunud just Alust, kes maailma misjonärina rännates oli 10 aastat ka Alu algkooli õpetaja. Tema sünnikohta tähistab mälestuskivi.

Praegu on Alus algkool, lasteaed ja raamatukogu.


Kuusiku alevik

Elu on koondunud peamiselt mõisasüdamesse, kus on lasteaed-päevakeskus, milles teenindab lugejaid raamatukogu väliteeninduspunkt. Jalutajaid ja tervisesportijaid rõõmustab kaunis park. Lähedal asub lennuväli, kus aktiivselt tegutseb Eesti Langevarjuklubi ning teised lennundushuvilised. Praegu on Kuusikul umbes 250 inimest. Mõisa kohta loe ka allpool.

Kodila küla

Asustust on mainitud 1241, mõisa Koddil kohta on teateid aastast 1436. Ligi poolteist sajandit tegutsenud kool, mis praegu on põhikool ja asub uues majas ning on koos raamatukogu ja lasteaiaga elu keskuseks. Kodilas elab praegu üle kolmesaja inimese.


"Kuldsest ringist" seitse

Keda huvitab mõisate elu-olu ja arhitektuur, sellel tasub Rapla vallaski ringi vaadata. Maakonna praegustesse piiridesse kuulunud sadat mõisa koos kõrval mõisatega on selle ala asjatundja Juhan Maiste nimetanud "kuldseks ringiks". Rapla valda jääb neist seitse, igaühel sajanditepikkune ajalugu.

Mõisad ei ole ainult minevikuobjektid. Endised terviklikud kompleksid on hakanud tänapäevaselt elustuma ja mõnel pool saanud kohaliku elu keskuseks. Uhke neogooti stiilis Alu mõis on kaitseministeeriumi kasutuses ja samas ka rahvale avatud: seal on esitatud kirikumuusika festivali ja klassikalise muusika kontserte, korraldatud pidulikke vastuvõtte. Seli mõisas asub tervisekeskus. Kodila, Purila ja kuulsa meresõitja Adam Johann von Krusensterni sünnikodu Hagudis kuuluvad eravaldajatele, kes on hoolitsenud hoonete kordategemise eest või hakkavad seda tegema. Valtu ilusast mõisasüdamest ei ole midagi järel, kuid osa kõrvalhooneid siiski on olemas ja ees seisab mõisaala detailplaneering.

Kuusikut on mõisana mainitud 15. sajandil (1467), asustus oli sellel alal aga juba 13. sajandil. Omapärases tänaseni koos pargiga säilinud arhitektuuriansamblis väärib tähelepanu puidust härrastemaja, töölistemajad, tallid ja laudad, tootmishooned. Mõisas on olnud viinaköök ja vaseveski, tärklisevabrik. Kuusikust sai Eesti Vabariigis pärast maa eraldamist asunikele ja mõisametsa liitmist riigimetsaga tolleaegse põllutööministeeriumile alluv üks suuremaid riigimõis, kus hakkas tööle karjakontrollassistentide kool. Mõisa territooriumile rajatika uurimis- ja katseinstituut.

Praegu asub mõisa peahoones lasteaed, valitsejamajas raamatukogu ja päevakeskus.