Foto Teele Ojasalu

16. märts 2025 jääb Kuimetsa ja selle ümbruskonna elanikele meelde kui päev, mil kriisivalmidus sai praktilise ja ausa reaalsuskontrolli. Kohale tuli palju huvilisi  nii Raplamaalt kui kaugemalt- Viljandist Riisipereni, et saada teadmisi, kuidas ootamatutes olukordades hakkama saada, samaaegselt oma kogukonda toetades. Päeva jooksul esinesid eksperdid erinevatest valdkondadest, andes praktilisi juhiseid ja reaalseid näiteid.

Ürituse avas Vaopere külavanem Kertu Künnapas, kes rõhutas kriisiks ettevalmistumise olulisust kogukonnas. Tema sõnul on viimased aastad näidanud, kui oluline on teada, kuidas oma naabreid ja kogukonnaliikmeid ootamatutes olukordades toetada. Sellega seoses vajab Vajab Vaopere küla olemasolev kriisiplaan uuendamist. Koostöös Kuimetsa kandi (Vaopere, Kuimetsa, Tamsi, Oblu) küladega on plaanis ettevalmistada kandipõhine kriisiplaan ja luua tulevikus Kuimetsa Rahvamajja kriisiinfopunkt kus saab esmase vajaliku info ja vahendid. Samuti rääkis ta kavandatavast küla toidusahvrist, mis peaks valmima koostöös Tactical Foodpackiga ja mida toetab Siseministeerium ja SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital, juba suve esimeses pooles. 

Seejärel astus lavale endine kaitseväe juhataja kindral Martin Herem, kelle ettekanne oli kainestav. Kui kriis jõuab Eestisse, pole see enam teooria. Küsimus pole, kas me peame olema valmis, vaid millal see teadlikkus meieni jõuab, ütles Herem. Ta rääkis ausalt ja otsekoheselt, kui kiiresti võib olukord eskaleeruda ning millised on reaalsed riskid. Herem rõhutas, et oluline pole paanika, vaid teadlikkus ja valmisolek teha vajalikke otsuseid enne, kui kriis uksele koputab.

Rapla vallavanem Gert Villard tõi välja, et omavalitsused ei saa olla igas kriisis esimesed päästjad, kuid nad saavad aidata kogukondi valmisoleku suurendamisel. Suurimad murekohad on kortermajades elavad inimesed, kellel pole sageli varusid ega teadmisi, kuidas kriisiolukorras hakkama saada. Päeva modereerinud ajakirjanik Rasmus Kagge, juhtis sealjuures tähelepanu sellele, et Eesti inimeste kriisivalmidus pole viimaste aastatega märkimisväärselt paranenud. Samas tõdes ta, et maapiirkondades on inimesed reeglina valmis toime tulema võrreldes korteri inimestega, ka keerulisemates olukordades.

Samuti vajavad tähelepanu veevärk ja reoveepuhastus, mis kriisis kiirelt löögi alla võivad sattuda, selgitas vallavanem.

Päästeameti seisukohti jagas Tanel Vahter kes lisas, et sageli eeldatakse, et päästeteenistus jõuab kriisi korral igale poole kiiresti. Tegelikkus on see, et kõige esimene abi on alati just kohalike inimeste endi kätes. Seepärast peame kogukonnana mõtlema: kas teame, kellel on generaatoreid? Kellel on esmaabivahendid? Kes teab, kuidas kaevust vett saada, kui elektrit pole? Jne.

Kas kriisivarud peavad tähendama maitsetuid konservipurke? Tactical Foodpacki asutaja Sverre Puustusmaa  tõestas vastupidist! Osalejad said lõunaks maitsta nende külmkuivatatud meetodil valmistatud  kanakarrit riisiga, mis valmis kiiresti pelgalt kuuma vett lisades – ja see maitses paremini kui mõni restoraniroog!

Toit pole kriisis ainult ellujäämiseks, vaid ka psühholoogiliselt oluline. Kui sööd hästi, suudad paremini mõelda ja otsuseid langetada, selgitas Puustusmaa omast kogemusest olles endine sõjaväe eriüksuslane. Paljud osalejad tunnistasid, et polnud kunagi sellisel kujul kriisitoitu proovinud – endalegi üllatuseks  lahkusid osalejad teadmisega, et see pole sugugi igav või maitsetu vaid ka kriisiajal võib hästi süüa.

Päeva teises pooles kui alles oli jäänud enamus publikust ning tuleb tõdeda, et need olid just need, keda teema tõsiselt kõnetas, astus lavale ellujäämiskoolitaja Erki Vaikre Estlander MTÜ-st, kelle sõnum oli lihtne: ellujäämine pole raamatust pähe õpitav valem, vaid oskus kasutada olemasolevaid ressursse nutikalt. Ta rõhutas, et kriisiplaanist ei tohi mõelda kui mingist perfektsest Exceli tabelist. See on tegelikult talupojamõistus, oskus võtta parim sellest, mis sul parasjagu olemas on. Lisaks jagas praktilisi näpunäiteid, kuidas panna kokku tõhus kriisivarustus ning kuidas kogukonnas rollid jagada, et kõik toimiks ka kõige hullemates tingimustes.

Samuti andis Naiskodukaitse esindaja Kaja Heinsaar praktilisi soovitusi, mida varuda, kuidas tegutseda ja kuidas kasutada „Ole valmis" äppi, et kriisiolukorras oleks info ja juhised kiiresti kättesaadavad.

Mida inimesed sellest päevast õppisid?

✔️ Kriisis vastutab eelkõige inimene ja kogukond tervikuna – ei saa eeldada, et keegi ilmub kohvriga ja lahendab olukorra.
✔️ Kriisitoidu varumine ei tähenda ainult toitu, vaid ka teadlikkust, kuidas ja millal varusid kasutada.
✔️ Kriisiplaan ei ole lihtsalt paber, vaid tegevuskava, mida kõik kogukonnaliikmed mõistavad ja saavad järgida. Peale plaani valmimist ja läbimängu peab elu edasi minema.

✔️ Valmisolek ei tähenda paanilist kogumist, vaid läbimõeldud tegutsemist.
✔️ Ka kriisi ajal tuleb jätkata oma tavapäraste oskuste ja teadmiste rakendamist – paigalseis ei ole lahendus.

Koolituspäeva lõpus loositi välja Tactical Foodpacki nädalane kriisitoiduvaru. Esimesed kaks võitjat polnud kahjuks enam saalis, kuid kolmandal korral naeratas loosiõnn osalejale, kes oli veel kohal – ja nii sai üks inimene oma kriisivaru väärtusliku täienduse.

Kuimetsa kogukond näitas, et kriisideks valmistumine ei ole lihtsalt teooria – see on teadlik tegutsemine ja vastutuse võtmine. See päev oli kõike muud kui tavaline – see oli reaalsuskontroll, praktiline õppus ja kogukonnatunde tugevdamine üheskoos.

Kõige parem osa sellest üritusest oli see, et inimesed ei tulnud ainult kuulama, vaid ka kaasa mõtlema ja lahendusi otsima. Me ei jäänud ootama, et keegi teeks meie eest – me tegime ise! Siit saab edasi minna ainult teadlikumaks üheskoos tegutsedes!

Kertu Künnapas
Vaopere külavanem

Sirle Mätas ja Aili Urke
MTÜ Kuimetsa kodukant

Vaata Teele Ojasalu pilte sündmusest valla FB.