JUHISED ja ABIMATERJAL EHITAMISE KAVANDAMISEL

Ehitamise kavandamisel tuleb esmalt välja selgitada ehitusõiguse olemasolu maaüksusel. Ehitusõigus antakse üldjuhul detailplaneeringuga; hajaasustuses võidakse ehitusõigus anda ka projekteerimistingimustega kui üldplaneering seda võimaldab. 

Planeerimisseadus § 126 lg 4:

Krundi ehitusõigusega määratakse:
1) krundi kasutamise sihtotstarve või sihtotstarbed;
2) hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud arv või nende puudumine maa-alal;
3) hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud ehitisealune pind;
4) hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste lubatud maksimaalne kõrgus;
5) asjakohasel juhul hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud sügavus.

 

Kehtivad detailplaneeringud on leitavad EVALD kaardirakenduse vahendusel, samuti detailplaneeringute rubriigis valla ametlikul veebilehel. Ehitiste kavandamisel tuleb arvestada kehtiva üldplaneeringuga, samuti maaüksusele kehtivate kitsendustega, millest olulisemad on näha Maa-ameti kitsenduste kaardil

Detailplaneeringu olemasolul on projekteerimise aluseks kehtiv detailplaneering. Vajadusel võib detailplaneeringus sätestatut projekteerimistingimustega täpsustada. Kehtivat ehitusõigust projekteerimistingimustega muuta ei saa, küll aga on võimalik täpsustada hoonestusala, arhitektuurilisi, ehituslikke ja kujunduslikke tingimusi, krundijaotust, hoone kasutamise otstarvet ning muid asjaolusid. Ülevaate täpsustamise võimalustest annab ehitusseadustiku § 27.

Kui avalikes registrites leiduvad andmed on vastuolulised või puuduvad, võib ehitusõiguse ja katastriüksusele kohalduvate kitsenduste väljaselgitamiseks Rapla Vallavalitsusele esitada päringu e-vormil:

 

 

PROJEKTEERIMISTINGIMUSED

Projekteerimistingimustega antakse ehitusõigus ehitusseadustikus ja valla üldplaneeringus sätestatud juhtudel.

 

Ehitusseadustik § 26:

(1) Projekteerimistingimused on vajalikud ehitusloakohustusliku hoone või olulise avaliku huviga rajatise (edaspidi käesolevas peatükis oluline rajatis) ehitusprojekti koostamiseks, kui puudub detailplaneeringu koostamise kohustus.

(2) Pädev asutus annab projekteerimistingimused hoone või olulise rajatise:
1) püstitamiseks või rajamiseks;
2) laiendamiseks üle 33 protsendi selle esialgu kavandatud mahust.


Ehitusseadustik § 83:

(1) Projekteerimistingimused on nõutavad:
1) sideehitise puhul uue liinirajatise ehitusprojekti koostamiseks;
2) mitut kinnisasja läbiva uue elektripaigaldise rajamiseks või
3) olemasoleva elektripaigaldise nimipinge suurendamiseks 110 kilovoldini ja üle selle.
(2) Projketeerimistingimused ei ole nõutavad liini ja elektripaigaldise ehitamiseks või kui nende ehitamise näeb ette detailplaneering või riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneering.

 

Detailplaneeringu kohustuse puudumisel antakse projekteerimistingimused üldjuhul tavamenetlusena. Detailplaneeringu olemasolul või linnaehituslikult oluliste otsuste puhul korraldatakse projekteerimistingimuste andmiseks avatud menetlus. 

Projekteerimistingimuste menetlusse kaasatakse puudutatud isikud, samuti otsustatakse keskkonnamõju hindamise vajalikkust. Projekteerimistingimused kehtivad üldjuhul 5 aastat. Koos tellija lähteülesandega on projekteerimistingimused või detailplaneering arhitektile ja projekteerijale ehitusprojekti koostamise alus.

Ehitusõiguse taotlemiseks detailplaneeringu kohustuse puudumise korral või kehtiva detailplaneeringu täpsustamiseks esitada projekteerimistingimuste taotlus ehitisregistrile ("soovin kavandada ehitamist").

Projekteerimistingimuste menetlusega kaasneb riigilõiv 25 €, mis tuleb tasuda enne taotluse esitamist. Riigilõivu tasumise kohta leidub info "riigilõivude" jaotises.

 

 

 

EHITUSPROJEKT 

Ehitusprojekti koostamine on vajalik ehitusseadustikus nimetatud juhtudel. Ehitusprojekt tuleb koostada asjakohases mahus ning esitada koos taotluse või teatisega ehitisregistrile. Suuremate ja olulisemate ehitiste püstitamiseks on üldjuhul vajalik taotleda ehitusluba, väiksemad ehitised ja vähem oluline ehitustegevus on teatisekohustuslik. Täpne loetelu loa- või teatisekohustuslikkuse ja ehitusprojekti nõutavuse kohta sisaldub ehitusseadustiku lisas 1.

 

 

 

EHITUSLUBA ja -TEATIS

Ehitamise alustamisel tuleb ehitisregistrile esitada ehituse alustamise teatis. Pärast ehituse valmimist tuleb taotleda kasutusluba kui varasemalt on väljastatud ehitusluba või esitada kasutusteatis kui esitatud on ehitusteatis.

 

Ehitusvaldkonna taotlused ja teatised esitatakse ehitisregistrile. Ehitisregistri eesmärk on hoida, anda ja avalikustada teavet kavandatavate, ehitatavate ja olemasolevate ehitiste ning nendega seotud menetluste kohta. Ehitiste ja neid puudutavate dokumentide kohta saab päringuid teha jaotisest "Ehitised ja dokumendid". Andmete, taotluste ja teatiste esitamiseks on vajalik logida ehitisregistrisse ja täita vajalikud vormid jaotises "Esita taotlus või teatis". 

Kõigi taotluste ja teatiste esitamiseks ning e-vormi saatmiseks on vajalik autentimine.

 

► EHITISREGISTER
 

 

Ehitisregistri kasutamine nõuab veidi vilumust, samuti täiendatakse registrit pidevalt, mistõttu mõttetu ajakulu ärahoidmiseks on mõistlik registrikande tegemiseks kaasata vastava kogemusega spetsialist, näiteks projekteerija.

 

Teatiste esitamisega riigilõivu ei kaasne, küll aga taotlustega. Riigilõivumäärade ja riigilõivu tasumise kohta leidub info "riigilõivude" jaotises.

 

 

 

ÕIGUSAKTID

► Planeerimisseadus

► Ehitusseadustik

► Tuleohutusnõuded

► Nõuded ehitusprojektile

► Ehitise kasutamise otstarvete loetelu

► Ehitise tehniliste andmete arvestamise alused

► Ehitusprojekti dokumentide digitaalse vormistamise nõuded

 

 

 

INFOMATERJALID

Kõiki kaasava elukeskkonna kavandamine 41 MB .pdf
Koolimaja kutsub liikuma 8 MB .pdf
  Tuleohutusjärelevalve juhendid (viide Päästeameti lehele)  
Ehitusprojekti tuleohutusosa abimaterjal (Päästeamet)  
Ehituslike tuleohutusnõuete kokkuvõte (Päästeamet)  
  Terviseameti juhend õhksoojuspumpade poolt põhjustatud mürahäiringu ennetamiseks  
Osalusdemokraatia mänguraamat 2 MB .pdf
  Osalusdemokraatia mänguraamatu veebiversioon