« Tagasi

Rapla Perearstikeskuse perearst Andres Lasn annab nõu, millise tervisemurega inimene arstiabi vajab ning kust seda saab

Erinevad tervisehädad võivad meid tabada ootamatult. Selleks, et säästa nii oma aega kui ka tervishoiuasutuse ressurssi, tasub teada, millise probleemiga kuhu pöörduda. Kõhkluste korral võib nõu küsida ka perearsti nõuandeliinilt 1220, kust saab soovitusi nii koduseks raviks kui ka juhiseid õigesse tervishoiuasutusse pöördumise kohta.

Iseparanevatele haiguste puhul saab abi apteegist
Kergete terviseprobleemide puhul nagu väike palavik, kurguvalu või nohu-köha, tuleks püsida kodus, puhata ning lasta keha immuunsüsteemil oma tööd teha – suur osa vaevustest lähevad ise üle. Kehva enesetunde korral saab end turgutada käsimüügiravimitega, mille kasutamise kohta oskavad soovitusi jagada apteekrid.

„Laias laastus võib öelda, et ise läheb üle enamik viirushaigusi, olgu selleks siis külmetushaigustena tuntavad ülemiste hingamisteede infektsioonid või näiteks ägedat kõhulahtisust põhjustavad seedetraktiviirused. Enamasti ei ole ka kerge trauma puhul EMOsse minna vaja - näiteks hüppeliigese venitus vajab tavaliselt ainult jahutamist, turse kompressiooni, valuvaigistit ja rahu andmist. Iseseisvalt saab plaastriga ravida ka söögitegemise käigus saadud väikesi noahaavu, mille haavaserv on ilus ja verejooks peatunud," kommenteeris perearst Andres Lasn. Ta lisas, et kõhkluste korral, kas ja millise raviga alustada, võib alati pereõega nõu pidada.

Perearsti poole tasub pöörduda nii ägeda haigestumise kui krooniliste probleemidega
Kui aga ka terviseprobleem on kestnud pikka aega või on väga ägeda loomuga, tasub pöörduda perearsti poole. „Perearstide tööpõld on äärmiselt lai ning perearsti väljaõpe ongi selline, et peame oskama sisuliselt iga terviseprobleemi kohta anda oma esmase arvamuse, olgu mure suur või väike," ütles Lasn.

Muresid, millega perearsti poole pöördutakse on seinast-seina. „Näiteks tegelen sageli patsientidega, kellel on kõrge vererõhk või kolesteroolitase, südamerütmihäired, diabeet, kilpnäärme probleemid või kopsuhaigused. Palju pöördutakse perearsti poole ka lihaste või liigeste ülekoormus- ja valusündroomidega, samuti depressiooni ja ärevushäire tõttu. Lisaks käivad perearsti juures tervisekontrollis krooniliste haigustega patsiendid, et juba eos tuvastada seisundi halvenemine. Mainimata ei saa jätta ka ennetustööd, näiteks laste tervisekontrollide tegemise näol," sõnas Lasn.

Kui laste visiitide puhul on eesmärgiks tuvastada kõrvalekalded normaalsest arengust, siis täiskasvanud terve inimene üldiselt iga-aastaseid rutiinseid analüüse ei vaja. Küll aga saavad täiskasvanud perearstilt juhiseid, kuidas tervislikult elada, probleeme ennetada ning nii füüsilist kui vaimset tervist hoida.

„Terve inimene ei vaja tervisekontrolli ega vereanalüüside andmist lihtsalt igaks juhuks, sest väga sageli esineb vale-positiivseid tulemusi, mis võivad viia ebavajalike täiendavate uuringute ja tagatipuks üldse tervisekahjustuseni. Tervisekontrollil peab olema mingi konkreetne mõte, mitte üldine soov oma näitajaid kontrollida ja pärast tulemuste teada saamist samamoodi edasi elada. Tervisekontrollis tasub käia näiteks selleks, et lasta mõõta vererõhku ja veresuhkru taset ning koos arstiga mõelda, kuidas muuta oma kahjulikke harjumusi nagu suitsetamine, alkoholi tarvitamine, vähene liikumine või üksluine toitumine," kommenteeris Lasn.

Eriarsti juurde suunamise vajalikkuse otsustab perearst
Pereõed ja -arstid oskavad väga suures ulatuses esmaseid lahendusi pakkuda, kui patsient selleks võimaluse annab ehk ei tule visiidile sooviga kohe eriarstile saatekirja saada. „Mõistlik on esmane hinnang tervishoiutöötajale jätta, sest nii-öelda välja pressitud saatekirjaga eriarsti omast tarkusest külastamine ei pruugi meeldivalt lõppeda. Patsiendil on konkreetse erialaarsti visiiti vaja siis kui pereõde ja -arst on ära kasutanud kõik oma võimalused patsienti aidata. See võib tähendada näiteks, et tehtud on esmased vereproovid või radioloogilised uuringud, mille põhjal siiski täpne diagnoos ei selgu. Või kui diagnoos on selge aga esmased ravimeetodid lihtsalt pole aidanud ning vajalik oleks proovida midagi muud - näiteks kirurgilist lahendust," ütles perearst.

Üks võimalus, mille kaudu patsient õigel ajal õigesse kohta täiendavale eriarsti visiidile suunata, on e-konsultatsioon. „Tegemist on põhimõtteliselt sarnase lahendusega nagu tavaline digisaatekiri, ent vahe on selles, et kui digisaatekirja puhul läheb patsient füüsiliselt visiidile, siis e-konsultatsiooni puhul loeb haiglaarst perearsti edastatud e-konsultatsiooni läbi ja seejärel otsustab, kas patsient üldse vajab vastuvõttu ning kui vajab, siis kui kiiresti. Seega võib e-konsultatsioonist mõelda kui triažeeritud digisaatekirjast, mille eelis on see, et pärast mitu kuud järjekorras ootamist ja polikliinikumisse reisimist ei selgu üllatuslikult, et tegelikult pole patsient oma probleemiga õige erialaarsti juures," sõnas Lasn.

„Isiklikult üritan nii-öelda tavalise saatekirjaga patsiendi üldjärjekorda suunamist kasutada nii vähe kui võimalik. E-konsultatsioon võimaldab mul perearstina oma kolleegidelt väga kiiresti, detailselt ja ametlikult saada aus tagasiside sellele, mida peaksin oma patsiendiga edasi tegema, muuhulgas kas tal on üldse mõtet oma tervisemurega eriarsti visiidile pöörduda. See hoiab kokku minu peavalu ning patsientide raha ja aega, mis muidu kuluks ilmaasjata logistika ja muu seonduva peale," ütles Lasn.

EMO külastused jäägu traumade ja eluohtlike situatsioonide tarbeks
„Minu patsiendid sageli abi saamiseks valesse kohta ei pöördu, kuna on enamasti saanud selged juhised, kuidas terviseseisundi muutumise korral käituda. Kogemusele tuginedes võib aga öelda, et kuni 1% inimesi nii-öelda kuritarvitab tervishoiuressurssi - näiteks kutsub korduvalt põhjendamatult kiirabi või pöördub EMOsse oma kroonilise murega, kuigi on saanud juhised, kuhu ta päriselt pöörduma peab. See on Eestimaa peale täiesti piisav hulk, et kiirabi ja EMO ummistada ning vähendada arstiabi kvaliteeti ja õigeaegsust nende jaoks, kes seda päriselt vajavad," sõnas Lasn.

Lisaks järjekorra tekkimisele on lihtsate hädade ravi EMOs ka keskmiselt neli korda kallim kui perearsti juures. Seega on äärmiselt oluline teada, millistel juhtudel peaks patsient EMOsse pöörduma. Nendeks on muuhulgas värsked traumad ja haavad ägeda verejooksuga, vigastatud kehaosa tugev paistetus ning liikuvuse piiratus. Samuti loomahammustused ja mürgistused. Ka kõrge palavik, mis ei allu palavikualandajatele, on põhjus EMOsse pöördumiseks, eriti kui see esineb eakal inimesel. Ka insuldi- või tromboosikahtlused on kiiret sekkumist vajavad seisundid, niisamuti õhupuudus ja hingeldamine.

Lisainfot selle kohta, millise probleemiga pöörduda perearsti juurde ja millal EMOsse leiab siit: https://alustaperearstist.ee/perearstemo/