Piret Rospu: mida tuleb silmas pidada COVID-19 vastu vaktsineerima minnes?

Veebruaris saavad perearstid hakata oma nimistute riskigruppi kuuluvaid patsiente COVID-19 vastu vaktsineerima kutsuma. Perearst Piret Rospu seletab lahti mõned olulised teemad, mida võiks vaktsineerima minnes arvesse võtta ja mõned, mida on lihtsalt hea teada.

Riskigruppide vaktsineerimisega alustamisest antakse avalikult teada meedias ja selgitatakse ka, millised riskigrupid parasjagu vaktsineerima on oodatud. Kui esimesed grupid on päris lihtsasti mõistetavad (üle 80-aastased inimesed, üle 70-aastased krooniliste haigustega inimesed, üle 70-aastased inimesed), siis järgmised grupid on suuremad ja mitte nii hästi paari sõnaga kirjeldatavad.

Kui kord jõuab järgmise sihtgrupini, saadetakse sinna kuuluvatele inimestele teavitus eesti.ee e-mailile. Harilikult ei käi inimesed igapäevaselt oma eesti.ee aadressi vaatamas, aga praegu on piisavalt aega kontrollimaks, kas eesti.ee aadress on igapäevasesse postkasti ümber suunatud ja kui ei ole, siis võiks seda teha.

Perearstikeskusest helistatakse

Kui alustatakse riskigruppide vaktsineerimist, siis esialgu hakkavad perearstikeskuste töötajad oma patsientidele ise helistama ja aegu kokku leppima. Kui ühe kuu jooksul ei ole teiega vaktsineerimise aega kokku lepitud, siis helistage ise perearstikeskusesse ja uurige, millal on lootust vaktsineerimiseni jõuda.

Andke kindlasti teada, kui te kokkulepitud ajal tulla ei saa.

Mõnikord tuleb ikka ette ootamatusi – vaktsineerima tulema pidanud inimene või tema sõidutaja jääb lähikontaktsena isolatsiooni, auto läheb katki või ei pääse suure tormi tõttu liikuma.

Vaktsineerima ei tohi tulla ägedalt haigena – perearstikeskus ei tohi muutuda nakkuse leviku sõlmpunktiks. Niisugustel puhkudel on kindlasti vaja perearstikeskust teavitada, et saaks operatiivselt kellegi teise asemele kutsuda, et vaktsiinidoosid ei läheks raisku.


Tulge kokkulepitud ajaks

Vaktsineerimine ei tohi muuta perearstikeskusi COVID-19 leviku sõlmpunktideks, seetõttu on oluline, et inimesed ei koguneks ooteruumides. Leppige vaktsineerimine kokku selliseks ajaks, mil on teie jaoks mugav kohale tulla, ärge vaktsineerimisele hilinege, aga ärge tulge ka liiga vara.

On täiesti normaalne, et vaktsineerimise kohta tekib erinevaid küsimusi. COVID-19 vastu vaktsineerimise kohta on kirjutatud hästi näiteks vaktsineeri.ee leheküljel, samuti kkk.kriis.ee leheküljel. Vaktsineerimist puudutavatele küsimustele on valmis vastama kriisi infotelefon 1247 ja perearsti nõuandetelefon 1220.

Vastuseta jäävaid küsimusi (näiteks minu patsiendid on kõige sagedamini küsinud: "Kas minu haigustega ka tohib vaktsineerida?" - küsimus, millele vastus on enamasti: "Jah, teie haigustega tuleb esimeses järjekorras vaktsineerida") võib eelnevalt perearsti või -õe käest telefoni teel küsida. Nõnda ei kulu süsti tegemiseks planeeritud aeg nõustamisele ja vaktsineerimised saavad toimuda planeeritud tempos.

Süstimine

COVID-19 vaktsiinid süstitakse õlavarde. Pange vaktsineerimisele tulles selga niisugused rõivad, et riietumine oleks mugav.

Pärast vaktsineerimist peab jääma 15 minutiks perearstikeskusesse jälgimisele, et õigeaegselt märgata võimalikke anafülaktilisi reaktsioone. Anafülaksia on haruldane potentsiaalselt eluohtlik allergiline reaktsioon hingamisraskuse, nahalööbe ja vererõhu langusega, mida tekib umbes ühel-kahel juhul miljoni vaktsiinidoosi kohta.

Kiirelt antud esmaabi korral on anafülaksia mööduv ja ei jäta endast mingeid jälgi. Kõik vaktsineerivad meditsiinitöötajad läbivad regulaarselt koolitusi anafülaksia äratundmise ja esmaabi andmise kohta, kõikides vaktsineerimiskohtades on olemas anafülaksia korral esmaabi andmiseks vajalik varustus.

Anafülaksia tekib tavaliselt viis kuni kümme minutit pärast vaktsineerimist, ohutuse mõttes peavad patsiendid jälgimisele jääma väikese ajavaruga 15 minutiks. Kuna suurima tõenäosusega selle 15 minuti jooksul midagi ei toimu, võite kaasa võtta näiteks lugemist või näputööd.

Vaktsineerimise kergemad kõrvaltoimed on mööduvad

COVID-19 vastu vaktsineerimise järgselt võib tekkida erinevaid reaktsioone. Kaheksal inimesel kümnest tekivad süstekoha reaktsioonid (valu, punetus, turse). Veidi harvem esineb üldiseid reaktsioone (palavik, lihase-liigesevalu, väsimus, haiglane olek, lümfisõlmede suurenemine).

Sellised reaktsioonid kestavad mõned päevad ja nende leevendamiseks on lubatud kasutada paratsetamooli või ibuprofeeni, süstekoha valulikkuse korral võib teha ka jahedat kompressi.

Vaktsineerimise kõrvaltoimeid tekib pärast teist süsti sagedamini kui pärast esimest süsti. Kui esimese süsti järgselt võib sagedamini tekkida süstekoha reaktsioone, siis teisele süstile järgnevad veidi sagedamini üldised reaktsioonid.

Uuringud on näidanud ja seda kinnitab ka esialgne kogemus perearstikeskuste töötajate vaktsineerimisel, et vanemaealistel tekib pärast COVID-19 vastu vaktsineerimist kõrvaltoimeid harvem ja kergemal kujul kui noorematel inimestel.

Igasugustest kaebustest või muutustest terviseseisundis rääkige oma perearstile või pereõele. Kõik kaebused pannakse terviselukku kirja ja saadetakse tervise infosüsteemi sõltumata sellest, kas need on vaktsineerimisega seotud või mitte. Tervisemuredega tegeletakse parimal võimalikul viisil.

Kaitse saamine võtab aega

Kuigi esialgne kaitse COVID-19 haigestumise eest on näha juba 10-14 päeva pärast esimest vaktsiinisüsti, saabub lubatud 95-protsendiline kaitse COVID-19 haiguse eest alles nädal (Pfizer/BioNTechi vaktsiiniga) või kaks nädalat (Moderna vaktsiiniga) pärast teist süsti. 95 protsendoline kaitse tähendab, et olukorras, kus vaktsineerimata inimestest haigestuks COVID-19 sada inimest, haigestub vaktsineeritutest viis.

Kuna vaktsineerimine kaitseb COVID-19 haiguse eest 95-protsendilise (aga mitte sajaprotsendilise) efektiivsusega ning praegu ei ole selge, kas vaktsineerimine kaitseb ka asümptomaatilise nakatumise või viiruse edasise levitamise eest, tuleb ka pärast vaktsineerimist jätkata COVID-19 ennetavate meetmete rakendamist.

Tõenäoliselt koguneb selle teema kohta lähiajal uusi teadmisi, mis võivad siinset juttu ümber lükata, aga seni kui meil paremaid teadmisi pole, on targem kalduda ettevaatlikkuse poole ja ohutusmeetmete kasutamisega jätkata.

Eakad saavad hea kaitse

Esimeses järjekorras kutsutakse perearstikeskustesse vaktsineerima üle 80-aastased inimesed. Kui muude vaktsiinidega on olnud murekohaks, et vanemaealised ei saa nii head kaitset kui nooremad inimesed, siis COVID-19 vaktsiinid on selles osas meeldiv erand.

On oluline, et vaktsineerimise tõhusus ei sõltu vanusest ega kaasuvatest haigustest ning vanemaealised ja krooniliste haigustega inimesed saavad vaktsiinidest sama hea kaitse kui nooremad täiskasvanud.

Vaktsineerimisega saavutatav antikehade tase on vaktsineerimisega enamasti sama kõrge kui pärast COVID-19 põdemist, vanemaealistel isegi kõrgem. Kui COVID-19 põdemisega tekkiv antikehade tase varieerub erinevate inimeste puhul madalast kõrgeni, siis vaktsineerimisega saavutatakse erinevatel inimestel ühetaoline kõrge antikehade tase.

pildil Piret RospuPiret Rospu Autor/allikas: Helin Loik-Tomson

Ilmunud ERR-is 28.01.2021