« Tagasi

Hiljemalt 1. jaanuariks 2020 on vaja ehitised kanda ehitisregistrisse

1. juulil 2015. a jõustunud ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse kohaselt tuleb ehitisregistri andmed korrastada hiljemalt 2020. aasta 1. jaanuariks.

Ehitisregistri korrektsed andmed on hädavajalikud:
• hoonete ohutuse hindamiseks ja selleks, et langetada õigeid otsuseid kütte-, vee- või kanalisatsioonitrasside rajamiseks;
• prügiveo korraldamiseks;
• kiirendamaks ehitustegevust ja vähendamaks sellest tulenevat ebamugavust (pikalt suletud teed või lõhutud taristu);
• hoonete ostu-müügi tehingutes informatsiooni kogumiseks jmt põhjustel.

Mistõttu on andmete korrastamine registris väga oluline ja oodatud tegevus.

Korrastamise käigus kantakse registrisse kõik sinna seni kandmata üle 20 m² ehitisealuse pinnaga ning kõrgemad kui 5 meetrit olevad hooned, mida saab tuvastada ortofotode alusel.

Seda, kas kõik hooned on ehitisregistris olemas ja nende andmed on õiged, saab igaüks ise kontrollida järele registri avalikust vaatest https://www.ehr.ee/. Otsimiseks tuleb sisestada oma kinnistu aadress või katastritunnus ning seejärel näidatakse teile kõiki sel kinnistul registrisse kantud hooneid. Hoone ehitusregistrikoodil klikkides on võimalik näha hoonete andmeid ning nende kohta esitatud dokumente.

Erandiks on alla 20 m2 ja (samaaegselt) alla 5 m kõrgused eluhooned ja eluhoonete teenindamiseks vajalikud hooned (õues asuvad kuurid, saunad jne), mida tänase seaduse järgi ei pea registrisse kandma. Küll ei ole ka nende hoonete registrisse kandmine keelatud.

Hooneid võib jagada vanuse järgi 3 liiki:
1. Olemasolevaid ehitisi, mis on ehitatud enne 22. juulit 1995.a, võib kasutada vastavalt nende kasutusotstarbele. Omanikul on kohustus kontrollida ehitise olemasolu ehitisregistris (www.ehr.ee). Enne nimetatud kuupäeva kehtima hakanud planeerimis- ja ehitusseadust seaduslikult (õiguslikul alusel) püstitatud hoonete registrisse kandmine on lihtsam. Selleks on vaja (vajadusel) dokumenti, mis näitab, et hoone on seaduslikult püstitatud ning hoone mõõdistusjooniseid (asendiplaan, hoone plaan, vaated, lõiked) + mõned fotod.
Seejärel on ehitise andmete esitamise teatisega võimalik selline hoone registrisse kanda. Õiguslikku alust võib näidata näiteks katastriplaan, tempel kunagises ehitusprojektis, arhiivi väljavõte jne. Mõõdistusjoonised võib koostada ka hoone omanik ise. Nii vanade hoonete osas ohutust ei kontrollita ja sellistele hoonetele kasutusluba ei taotleta (loa võib küll taotleda, aga sel juhul on protsess keerulisem ja kirjeldatud järgmises lõigus). Selliseid hooneid võib kasutada vastavalt algsele kasutusotstarbele (näiteks elamut elamuna).

2. Pärast 22. juulit 1995 ja enne 1. juulit 2015 ehitatud ehitise seadustamisel peab ehitis vastama ehitise ohutusele esitatavatele nõuetele, samuti detail- ja üldplaneeringule või projekteerimistingimustele.

Kui hoone on ehitatud pärast 22.07.1995.a ja seda ei ole registris ning see hoone on kõrgem kui 5 meetrit või suurem kui 20 m2, on hoone registrisse kandmiseks vaja esitada olenevalt ehitise suurusest ja kasutusotstarbest:
ehitamisjärgus olevatele hoonetele ehitusteatis ehitusprojekt või ehitusloa taotlus ja ehitusprojekt. Projektide puudumisel mõõdistusprojekt (ehitusaudit);
valmisolevatele hoonetele on vaja esitada kasutusloa taotlus ja ehitusprojekt või kasutusteatis ja ehitusprojekt nende puudumisel mõõdistusprojekt (ehitusaudit).
Sellised hooned peavad olema ohutud, mida omavalitsus ka kontrollib. St elektrisüsteemi olemasolu korral tuleb omanikul lisaks tellida elektriaudit. Küttekollete olemasolul tuleb lasta kõigepealt korstnapühkijal süsteem üle vaadata (ja vastav tõend võtta) ning seejärel enne kasutusloa väljastamist või kasutusteatise registrisse kandmist laseb vald ka päästeameti esindajal hoone üle vaadata.

3. Pärast 1. juulit 2015. a ehitatud ehitistele kohaldub ehitusseadustik.
Olemasolevate ehitiste ehitisregistrisse kandmiseks palume kõigepealt üles otsida kõik dokumendid, mis hoonete ja kinnistuga seotud, ning täita andmete esitamise teatis koos lisadega.

Andmete esitamise teatise vormi leiab aadressilt: https://www.mkm.ee/et/eesmargid-tegevused/ehitus-ja-elamumajandus/ehitisregister

Küsimuste korral pöörduda kindlasti Rapla valla andmetöötlusspetsialist Sirje Salu (telefon 5919 7970; e-post: sirje.salu@rapla.ee) või ehitusspetsialist Vallo Leinbergi (telefon 5699 5465; e-post: vallo.leinberg@rapla.ee) poole.

Rapla Vallavalitsuse jaoks on väga oluline, et saaksime Rapla vallas asuvate hoonete kohta ehitisregistriandmed õigeks. Seetõttu kutsume kõiki kinnistuomanikke üles üle vaatama endale kuuluvate hoonete andmed ehitisregistris ning vajadusel pöörduma Rapla Vallavalitsusse, et üheskoos leida parim võimalik moodus puuduvate ehitiste ehitisregistrisse kandmiseks hiljemalt 1. jaanuariks 2020. a.