« Tagasi

Sügisel algab Rapla vallas ringkäik kinnistutel asuvatest reoveekogumissüsteemidest ülevaate saamiseks

Miks peab reovett puhastama?

Juba ammu ei küsita linnades ega suuremates asulates: „Miks peab reovett puhastama?". Kõigile on selge, et tiheasustusaladel tekib palju reovett ning kui tahame elada puhtas keskkonnas, tuleb seda käidelda. Maapiirkondades on teisiti. Aastakümneid on inimesed juhtinud reovee kraavi, jõkke või lihtsalt majast eemale põõsa alla, kus ta maasse imbus. Miks peaksime nüüd harjumusi muutma ja rajama oma kinnistule reoveepuhasti või otsima võimalust liituda ühiskanalisatsiooniga? Looduse isepuhastusvõime on suur ning seni, kuni reostajaid oli vähe, suutis ta ise ennast kaitsta. Inimeste arv aga järjest kasvab ning nende elutingimused ja harjumused muutuvad. Vett kasutatakse üha rohkem ja juurde on tulnud hulganisti keemilisi puhastusvahendeid, mida veel mõnikümmend aastat tagasi ei tuntud. Surve loodusele on nii suureks kasvanud, et ta ei suuda enam sellega toime tulla. Ometi tahame kõik elada puhtas ja terves keskkonnas ning soovime seda ka oma järglastele. Seetõttu on vaja reovett enne loodusesse juhtimist puhastada ka hajaasustusalal. Vastasel korral võivad kodumajapidamisest ja maal asuvatest põllumajandus- ja tootmisettevõtetest pärit reoained saastata nii pinna- kui ka põhjavee. Eriti ohustatud on meie joogivesi karsti- ja kaitsmata põhjaveega aladel.

Ilmselt keegi ei vaidle vastu sellele, et põhjavett tuleb kaitsta. Aga keerulisemaks (kulukamaks) läheb olukord siis, kui tuleb oma majapidamises hakata selle nimel tegutsema. Kas võimalusel liituda ühiskanalisatsiooniga või paigaldada reovee kogumismahuti? Septik? Biopuhasti? Kas kanda kõik kulud ise? Või võimalusel taotleda toetust hajaasustuse programmist, kus kulud jagunevad kolmeks (taotleja, omavalitsus, riik)?

Hajaasustuse programmist on olnud võimalik küsida kanalisatsioonisüsteemi rajamiseks toetust hajaasustuses elavatel inimestel, kelle alaline elukoht on rahvastikuregistri andmete kohaselt taotluse esitamise aasta 1. jaanuarist majapidamine, millele toetust taotletakse. Esmalt tuleb pöörduda keskkonnaspetsialisti juurde, kus vaadatakse põhjavee kaitstuse kaarti ja võimalusel pinnasekihte ning väljastatakse asukoha kooskõlastus. Põhjavee kaitstuse kaardi järgi on Rapla vald suuremas osa nõrgalt kaitstud või kaitsmata põhjaveega aladel, kuhu võib paigaldada kogumismahuti või bioloogilise puhastussüsteemi. Keskmiselt kaitstud põhjaveega alasid on Rapla vallas vähe. Sinna võib lisaks eelnimetatud süsteemidele paigaldada ka septiku koos imbsüsteemiga. Ametnikud ei ole neid nõudeid välja tuues jäigad, kuid omavalitsus peab lähtuma kehtivatest õigusaktidest ja eesmärgiga kaitsta põhjavett. Enamasti otsustatakse reoveekogumissüsteemide sobivus põhjavee kaitstuse kaardi põhjal. Kuna see on väiksemõõtkavaline, kujutades tervet Eestit, siis võimalusel vaadatakse veel erinevate andmebaaside abil pinnasekihte.

Samas kui puurkaevu geoloogilise läbilõike või teostatud geoloogilise uuringu järgi selgub, et kinnistu asub keskmiselt kaitstud põhjaveega alal ja ametnik saab lubada paigaldada sinna ka septiku koos imbsüsteemiga. Kui on selgeks tehtud, millist kanalisatsioonisüsteemi võib kodanik enda kinnistule paigaldada, tuleb taotlejal võtta lubatud süsteemile vähemalt kaks võrreldavat hinnapakkumist.

Kõige populaarsem siitkandi inimeste seas on septik imbsüsteemiga, kuid vastavalt põhjavee kaitstuse aladele seda igale poole paigaldada ei tohi. Miinuseks võib välja tuua, et septiku paigaldamine ei kaitse põhjavett, sest reovesi imbub siiski maapinda.

Kõige kallimad reoveekäitlussüsteemid on hajaasustuse programmi raames olnud biopuhastid. Eeliseks on see, et biopuhasti muudab tarbitud vee uuesti kasutuskõlblikuks ja oht põhjavee reostuseks puudub. Lisaks on olukordi, kus just see lahendus end kõige paremini õigustab. Väikese tarbimisega kohtadesse on kõige mõistlikum paigaldada kogumismahuti, mis on senini olnud kõige odavam variant, kuid inimene peab arvestama, et mahutit tuleb sagedasti tühjendada. Üldjuhul ei soovitata paigaldada alla 10 m3 mahutavusega mahuteid.

Inimese jaoks on oluline meeldetuletus, et oma reoveekogumissüsteemi tühjendamise dokumente tuleb säilitada kaks aastat ja hoolduspäevikut viis aastat. Reoveekogumissüsteemi tuleb regulaarselt kontrollida, vältimaks olukorda, kus süsteem ajab üle ja keskkond on saastatud. Hoolduspäevikut võib täita vabas vormis. Seda võiks hoida koos purgimisdokumentidega. Päeviku pidamine aitab ka ennast kontrollida, millal mahutit viimati tühjendati – kui kinnistul on omapuhasti, võib omanik selle ülevaatamise tahtmatult unustada, sest sisu imbub maasse.

Ees on reoveesüsteemide ülevaatamine

Meie riigis puudub ülevaade, kas ja kuidas puhastatakse individuaalmajapidamiste kohtkäitlussüsteemide reovett. 2020. aasta sügisel hakkavadki vallavalitsuse keskkonnaspetsialist ja järelevalvespetsialist koostöös Keskkonnainspektsiooniga tegema majapidamistes ringkäike, et saada ülevaade kinnistul paiknevatest reoveekogumissüsteemidest ja koguda statistikat. Eelkõige on meie eesmärk puhtam keskkond. Vajakajäämiste korral ei hakata kohe trahvima, vaid suuname heatahtlikult. Võimalusel soovitame inimestel küsida toetust hajaasustuse programmi raames. Aluseks võetakse Matsalu Veevärgi ja Rapla Vee andmed kinnistute kohta, kus on välja ehitatud ühiskanalisatsiooni liitumispunkt, kuid majapidamine on liitunud ainult veega. Ametnikud tegutsevad keskkonnaministeeriumi koostatud juhendi ja küsitluslehe alusel.

Ametnikud üksi ei ole võimelised puhast looduskeskkonda tagama. Selle eest peame hoolitsema üheskoos ning ei maksa unustada, et igal meie tegemisel või tegemata jätmisel on tagajärg. Ärgem unustagem, et meie lapsed ja lapselapsed vajavad puhast veekeskkonda, et nad peavad saama juua puhast vett ning ujuda selges vees. Sellele saame kaasa aidata, kui tegutseme arukalt ja keskkonnasõbralikult.