« Tagasi

Hispaania teetigusid saab hilissügisel edukalt tõrjuda

kESKKONNAMINISTEERIUM

Selleks, et hispaania teetigude plahvatuslik levik järgmisel aastal ei korduks, tuleb sügisel võõrliigi munad ja viimased aktiivsed teod kokku korjata ning hävitada. Võõrliigi talvituskohad nagu kompostihunnikud tasub enne talvekülma läbi kaevata.

„Praegu on aiapidajatel veel viimane aeg aia niisked ja päikese eest varjulised kohad üle vaadata. Talvituskohad nagu kompostihunnikud ja kõiksugused servaalused tasub oma aias enne talvekülma läbi kaevata kõigil, kel on hispaania teetigudega probleeme," soovitab Keskkonnaameti liigikaitse peaspetsialist Eike Tammekänd. Läbi tasub kaevata ka multšialused ja püsikute lehtede ning varte alused paigad, kus hispaania teeteod meelsasti talvituvad.

Kõige lihtsam ja humaansem viis võõrliigi ja munade hävitamiseks on nende kokku korjamine ja keeva veega hävitamine. Hävitatud teod ja nende munad võib kaevata maa sisse või viia kompostihunnikusse. Riisutud lehed, koristatud lillepealsed ja multš tuleb võimalusel kompostida koduaias kindlas piiritletud kohas, viia jäätmejaama või kasutada muid kohaliku omavalitsuse korraldatud võimalusi. „Suvalisse kohta aiaprahti viia ei tohi, sest nii levivad hispaania teeteod ja teisedki võõrliigid," toonitab Eike Tammekänd.

Uuel aastal on tõrje on kõige tõhusam, kui sellega alustada juba kevadiste aiatööde ajal. Hispaania teeteod muutuvad kevadel aktiivseks üsna varakult, kui õhutemperatuur on 5 kraadi. Võõrtigusid kevadel regulaarselt korjates on võimalik nende paljunemist ja suvist plahvatuslikku levikut ära hoida. Kevadel võõrliiki oma aias kohates on soovitus sama – isendid ja nende munad kokku korjata ja keeva veega hävitada. Kesksuvel ja eriti pärast vihmast aega on nälkjaid leiukohtades palju. Seega, kui tõrjega alustada alles suvel, on tema aiast eemale hoidmine vaevaline.

Eike Tammekänd tuletab meelde, et võõrliigi tõrjumisega tuleb tegeleda korraga terves levikupiirkonnas. „Võitlus selle võõrliigiga on tulemuslik ainult kogukondade koostöös," meenutab ta. Tõrjetöö käigus tuleb aga säästa omamaiseid nälkjaliike, kes mullakõdust toitudes tekitavad huumust ja on aiapidajatele hoopis kasulikud. Selleks soovitab Keskkonnaamet teomürkide kasutamist võimalusel vältida ja võõrnälkja määramistunnused endale selgeks teha.

Vaata videot „Mida teha sügisel, et ennetada teetigude levikut kevadel?" Keskkonnaameti YouTube'i kanalil.

  • Hispaania teeteo levikukaarti saab vaadata aadressil teokaart.keskkonnaamet.ee. Rohkem teavet hispaania teeteo ja tema tõrjeviiside kohta leiab Keskkonnaameti kodulehelt.
  • Hispaania teetigu on Eestis levinud juba üle kümne aasta – kõige enam Harjumaal, ent ka mujal üle Eesti. Võõrliigi arvukuse suurenemisele on kaasa aidanud soojad talved ja niiske kevad. Aiakahjurina on võõrliik eelkõige tülikas aiapidajatele, kuna toitub nii aiasaadustest kui ka põllumajanduskultuuridest. Võõrliik paljuneb omamaistest tigudest kiiremini, ta võib muneda suve jooksul mitu korda kokku kuni 400 muna. Seetõttu ongi oluline hispaania teetigu järjepidevalt tõrjuda.
  • Hispaania teeteo kõrval on meie aedades ennast viimastel aastatel sisse seadnud ka teine massiliselt leviv võõrliik mustpeanälkjas (Krynickillus melanocephalus). Soovitused hispaania teeteo tõrje kohta on asjakohased ka selle liigi puhul. Mustpea nälkjas on 4–5 cm pikk ja enamasti hallikas-pruuni värvi nälkjas. Tema hingamisava asub mantlikilbil paremal tagaosas, iseloomulikud on mustad tundlad ja pea. Alates 2014. a esmaleiust Harjumaal on see liik praeguseks levinud ka Saaremaale ja Viljandimaale.

Lisateave:
Eike Tammekänd
Keskkonnaameti liigikaitse peaspetsialist
eike.tammekand@keskkonnaamet.ee
5699 6334