« Tagasi

Läbirääkimised Rail Baltica Rapla peatuse üle on lõpusirgel

Rauno Lee, Rail Baltica projektijuht

Kohalike rongipeatuste rajamine rahvusvahelisele Rail Baltica trassile on otsustatud, nende projekteerimiseks on Euroopast rahastuski tulemas. Kava kohaselt saab Eesti trassiosal olema kaksteist kohalikku peatust, millest kolm on planeeritud Raplamaale ja üks Rapla valda.

Rahvusvahelised kiired rongid vuhavad küll kohaliku tähtsusega peatusest mööda, aga regionaalrongid mitte. See annab rahvusvahelisele raudteele laiema kasutuspotentsiaali. Raudteeäärsete asulate potentsiaal elupiirkonnana kasvab, sest kiire ja tõhus ühistransport toob Tallinnas ja Pärnus asuvad töökohad ajaliselt lähemale ning maal elamine ja linnas töötamine saab olema märksa mugavam kui praegu. Lisaks näeb tänane Rail Baltica opereerimisplaan ette, et kohalike rongidega on võimalik inimestel liikuda välja kuni Riiani.

Suur jaamahoone

Hetkel peab Rail Baltica meeskond Rapla vallaga arutelusid peatuse lahenduse detailide üle. Selle käigus lepitakse kokku ka juurdepääsud ning seonduv taristu, et saaks algatada detailplaneeringud, alustada projekteerimisega ja osta maad. 

Rahvaarvu erinevusi ja potentsiaalset reisijate arvu silmas pidades on valminud kolm Rail Baltica kohaliku peatuse taristu arhitektuurset lahendust. Need erinevad üksteisest nii mastaabi, olemuse kui hinna poolest. Standardse lahenduse juurde kuulub ooteplatvorm koos viitade, tabloode ja ohutuspiiretega, juurdepääsuteed ja parklad. Rapla peatusesse on planeeritud ka suur jaamahoone ehk kolmest lahendusest on valitud mastaapseim.

Kuna tulevane Rail Baltica raudtee Rapla linna ei läbi, jääb ka peatus keskusest mõnevõrra eemale. Praegu on planeeritud peatus linnapiirist umbes kahe kilomeetri kaugusele Märjamaa suunas, linna keskväljakuni on sealt umbes kolm kilomeetrit. Raudteega koos ehitatakse välja ka kõik juurdepääsuteed.

Lisarööpapaar

Raplasse tuleb lisaks peatusele ka jaam, mis tähendab lisarööpapaari, mis võimaldab planeerida erineva välbaga rongigraafikuid. Lisarööpaid planeerides on vajaduste kõrval oluline arvestada nii erinevate looduslike piirangutega kui ka muude kitsendustega. Lisarööpad projekteeritakse juba praegu koos raudteega. Hilisema hoonestuse ja väiksemate rajatistega, näiteks teede ja parklatega, on aega rohkem.

Iga kohaliku peatuse juurde planeeritakse koostöös kohalike omavalitustega piisavalt perspektiivse varuga maad, et vajadusel saaks kaasuvat taristut laiendada, näiteks reisijate arvu kasvades parkimiskohti juurde luua. Igasse peatusesse rajatakse juurdepääsutee, väliala, parkla, jalgrattaparkla ja bussipeatus, muidugi ka peatust teenindavad tehnorajatised. Peatusesse tuleb ka jalakäijatele planeeritud ülepääs turvaliseks liikumiseks peatuskoha ja ooteplatvormide vahel. Moodulitena rajatud hoonestus on disainitud nii, et vajadusel saab mooduleid lisada. Peatuse hoone planeeritakse A-energiaklassiga ehk energiakasutuse vaates ei tohiks see omavalitsusele tulevikus olulisi kulusid kaasa tuua.

Kohalike peatuste ajakava näeb ette, et juba praegu räägitakse olulisemad küsimused läbi, et saaks algatada detailplaneeringu protsessi. Suurema osa peatuste taristu rajamise kuludest katab riik, aga kui omavalitsustel on erisoove ja vajadusi, tuleb selleks otsida lisarahastust. Kui kõik läheb plaanikohaselt, saavad kohalikud rongid alustada