« Tagasi

Küla elab, küla jääb

Oli see toetusavaldus uuele Rapla valla külade juhatusele või tuli see sellest, et valisime kokkusaamiseks õige hetke, aga me kasutame siinkohal võimalust ja täname kõiki, kes aasta lõpus Nõmme kõrtsis toimunud ambitsioonikale koostöö õhtule kogunesid ja koosloomesse panustasid.

Üks ei ole ühtegi, teame juba laste liisusalmist. Neli juhatuse liiget kõlab oluliselt paremini, aga selleks, et teada saada, mis toimub kogu valla külades, jääb sellestki väheks. Rapla vallas on 83 küla. Rapla valla külade ühenduse liikmeid oli enne aastalõpu kokkusaamist 23. Kas 23 liiget esindavad kogu Rapla valla külasid, nende rõõme ja muresid? Meie arvates mitte. Seepärast oleme seadnud endale vägeva väljakutse hakata liikmeskonda suurendama.

Hea plaan hakkas tööle juba viimasel ühisüritusel. Miks mõni veel liitumata küla võiks end koondada ja liitumisele mõtlema hakata? Vahest sellepärast, et koos suudame enamat.

Aastalõpu kokkusaamisel andsime ülevaate oma liikmeskonna seas tehtud küsitlusest, mille eesmärk oli kaardistada aktuaalseid teemasid külade vaates. See andis meile pildi 21 küsitlusele tagasiside andnud küla kohta. Näiteks saime teada, et pooltel vastanud küladest on oma sotsiaalmeedia lehekülg või grupp, kus infot vahetada. Kahel külal on koguni oma veebileht, ühe küla esindaja peab blogi.

Saime teada, et kõige enam ollakse külades rahul ja tuntakse uhkust seal elavate toredate, ühtehoidvate, aktiivsete ja fantastiliste inimeste üle. Meie vallas on külasid, kuhu tahavad tagasi tulla või tulevad elama uued noored pered, kus küla heakorda panustatakse ühiselt ja vabatahtlikkuse alusel. Lugesime, et külades hoitakse elus traditsioone, korraldatakse ühisüritusi, aga ka seda, et palgalisi (loe: valla palgal olevaid) kultuuritöötajaid napib. Vastanutest vaid kolm küla said märkida, et neil on väärt ametikandja külas olemas. Neist ühes külas on palgaline kultuuritöötaja, kes küladega koostööd ei tee, teises piirkonna palgaline kultuuritöötaja teeb tööd peamiselt oma külas ja vaid ühes külas on palgaline kultuuritöötaja, kes kaasab ka piirkonna teisi külasid ja nende eestvedajaid. Ülejäänud püüavad ja pingutavad ise vabatahtlikke kaasates ja projektidest tuge otsides.

Me uurisime, kust enam toetust taotletakse. Ootuspäraselt mainiti kõige sagedamini valla poolt jagatavaid kvartalitoetusi, kust saab raha küsida nii kultuuriürituste kui koolituste või pikemate tegevuste toetuseks. Suuremaid summasid jagavad ja toetust on küsitud ka kohaliku omaalgatuse programmist, Leader meetmetest, kultuurkapitalilt ja omavalitsuste liidult. Ja kuigi vahel tuleb ette, et küsija suu saab pihta, siis piisavalt palju on kogunenud küladel ka häid kogemusi, mida ollakse valmis huvilistega jagama.

Kuigi maal on tore elada, vähemalt seni, kuni meil on heinamaid, lilli ja liblikaid, on päriselanikel üks jagu ka probleeme, millele oodatakse lahendusi. Teed ja teede hooldus olid ülekaalukamalt esinenud märksõnad. Kui saaks külasid ühendavad teed vähemalt tolmuvabadeks ja kui siis saaks külla ka kiire interneti, no siis koli või linnast päriseks. Ja kui juba päriseks, siis võiks olla külas üks hubane kokkusaamise koht ka, kus aktiivsed inimesed saaks aktiivselt tegutseda ja teisigi aktiivsemale koostööle ärgitada.

Koostöö oli omaette oluliseks märksõnaks, mis vastukajast välja joonistus. Raha on samuti oluline, tunnistati, aga veel olulisem on koostöö. Lihtne asi, aga raske teha, selgus. Koostööd oodatakse näiteks vallavalitsusega. Kui oleks kasvõi nõnda palju, et sind ära kuulataks, märgiti. Keegi ei taha kellelegi halba, mõnele probleemile osutamine võib kõlada tülikalt, aga eesmärk on ju üks – me kõik tahame, et paik, kus me elame ja elu, mida me elame, oleks parem.

Kui üksi ei saa, siis proovime üheskoos. Vastanud tõdesid, et valla külade ühenduselt oodatakse ennekõike just käepikendust või vahendaja rolli võtmist, kes külade sarnased probleemid valda esitaks, et keegi ei jääks üksinda hüüdjaks hääleks kõrbes.

Meie oleme selleks valmis ja hea meel on tõdeda, et aastalõpu viimase koosloome tulemusena pidasid ka kohaletulnud olulisemaks märksõnaks just koostööd. Omavahelisest koostööst alustades institutsionaalse koostööga lõpetades. Ülekaalukalt oldi valmis andma oma panus just koostöö parandamisse. Infovahetuse, uute traditsioonide juurutamise, pädevuste tõstmise vajaduse võtsime alustatud koosloome protsessist kaasa, et nendega ühiselt edasi liikuda. 

Kui tahad olla meiega koos, siis võta ühendust.

Rapla valla külade ühenduse juhatus:
Iiris Saluri, Kairi Kaadu, Siim Kohari, Janina Päädam

 

Soovi korral saad MTÜ Rapla Valla Külade Ühenduse liikmeks astumise avalduse täita SIIN