Õhksoojuspumba ostmine erineb igapäevaste koduseadmete soetamisest. Paljudel inimestel puudub teadmine sellest, et õhksoojuspump ei ole harilik kodumasin, vaid see on kütteseade ja selle paigaldamiseks on vajalik ehitusprojekt. Samuti ei jaga sellekohast teavet piisavalt õhksoojuspumpasid paigaldavad ettevõtted.

Omavoliliselt paigaldatud õhksoojuspumbaga kaasneb hulganisti probleeme. Seadustamata õhksoojuspump võib pidurdada kinnisvara müümist või hoone ümberehitamist ja võib tekitada tüli naabritega.

Õhksoojuspumba paigaldamise näol on tegemist hoone tehnosüsteemide muutmisega, mis ehitisregistris kvalifitseerub hoone ümberehitamiseks. Selleks on vaja koostada projekt ning esitada kohalikule omavalitsusele ehitusregistri kaudu ehitusteatis.

Ehitusprojekt ja vajalikud tegevused
Ehitusprojekt koosneb tiitellehest, sisukorrast (koos jooniste loeteluga), seletuskirjast, asendiplaanist ning joonistest.

• Tiitelleht — siia kirjutatakse objekti aadress, soovitud tegevus, koostaja ja taotleja nimed ning projekti koostamise kuupäev.
• Seletuskiri — siin kirjeldatakse hoone asukohta ja seda, kuhu soovitakse õhksoojuspump paigaldada. Seletuskirja lõppu lisatakse koostaja nimi ja kuupäev.
• Õhksoojuspumbast tulenev müra peab olema vastavuses Sotsiaalministri 04.03.2002 määrusega nr 42 "Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid". Ehitusprojekti seletuskirjas sätestada, et õhksoojuspumba välisosa müratase ei tohi ületada määruses toodud nõudeid. Vastavalt sellele reguleeritakse soojuspump päevasele ja öisele režiimile.
• Asendiplaan (1:500 või 1:1000) — siin märgitakse ära hoone asukoht ning tähistatakse koht, kuhu soovitakse paigaldada seadme välisagregaat. Asukoht hoone seinal tuleks valida nii, et tekkida võiv müra ei häiriks magamist ja ega asetseks maja, korterelamu või muu hoone tänavapoolset fassaadi.
• Joonised — jooniste osa peab sisaldama korruse plaani ja hoone vaadet, kuhu õhksoojuspump paigaldatakse. Joonistele märgitakse vajalikud mõõtmed. Jooniste kirjanurka kirjutatakse jooniste koostaja nimi, kuupäev, joonise nimetus ja objekti aadress.

Projekt peab olema digitaalselt allkirjastatud projekteerija, omaniku ja korteriühistu juhatuse või kaasomanike  poolt.

Kogu dokumentatsioon tuleb esitada  riikliku ehitisregistrisse ehr.ee

Kui projekt on elektroonilisse ehitisregistrisse esitatud, siis kümne päeva on omavalitsusel aega esitada täiendavaid nõudmisi. Kui kümne päeva jooksul pole täiendavaid nõudmisi esitatud, saab hakata projektijärgseid töid teostama.
Pärast ehitustööde lõppu tuleb esitada kasutusteatis. Andmed ehitisregistris muutuvad peale kasutusteatise teavitatuks lugemist.
Kui on tegemist muinsuskaitse all oleva hoonega, tuleb luba hankida ka Muinsuskaitseametist. Sõltuvalt projektist saab koostöös Muinsuskaitseametiga leida sobiva lahenduse.

Mis saab, kui õhksoojuspump jääb seadustamata?
Omavoliliselt paigaldatud õhksoojuspump võib komplikatsioone tekitada siis, kui soovitakse kinnisvara müüa. Näiteks inimene, kes tahaks kinnisvara osta, ei saa selleks laenu võtta, sest ehitisregistri andmed ei vasta tegelikkusele.

Nii tuleb hakata soojuspumpa tagantjärele registrisse kandma. See aga võtab aega, mis tõttu võib kinnisvara müük jääda teadmata ajaks venima ning ostjal võib vahepeal huvi asja vastu kaduda.
Samuti on raskendatud pangast laenu saamine ümberehitustöödeks. Ka sellisel juhul peavad õhksoojuspumbal vajalikud dokumendid korras olema, et ehitusluba saada.

Probleemi ilmnemisel, on kohalikud omavalitsused  hakanud kodanike tähelepanu juhtima sellele, et inimesed ise kontrolliksid, milline on tema kinnistul oleva hoone, maja korteriomandi seinale paigaldatud õhksoojuspumbaga seotud dokumentatsioon. 

Kohalikul omavalitsusel on õigus kontrollida õhksoojustuspumpade paigaldamise seaduslikust ning ebaseaduslikult paigaldatud õhksoojuspumpade paigaldamisel teha omanikele ettekirjutusi ning nõuda õhksoojuspumpade seadustamist.

Marge Mäekivi
Järelevalvespetsialist
Rapla Vallavalitsus